Graafiliste romaanide buum algas 80ndatel biograafiliste sugemetega teosega "Maus". "Mõned uurijad peavad seda alguspunktiks," ütles Sildre.

Sildre ise jõudis koomiksikunsti juurde küllaltki traditsioonilist teed pidi – lapsena joonistades ja koomikseid tehes. "Minu erinevus teiste inimestega on see, et mina ei lõpetanud seda tegevust ära, jätkasin ka puberteedieas ja sellest ajendatult läksin ka kunsti õppima," rääkis Sildre. Ta tõi mõjutajatena välja kunstkoomiksid, mida ta tol ajal soome või inglise keele nii trükitud kujul kui ka interneti vahendusel luges. "Sain aru, et sellega saab muud ka teha kui lastelugusid jutustada," märkis graafik.

Kuigi Sildre nentis, et kunstkoomiksi kui sellise defineerimine on küllaltki hall ala, siis ühe määratlusena hindas Sildre kunstkoomiksiks sellise teose, milles visuaalne pool kerkib loolise sisu kõrval esmajärguliseks.

Vastselt ilmunud Konrad Mägi elust rääkiva graafilise romaani "Värviline Mägi" jaoks pidi Sildre end esmalt kurssi viima kõigega, mis Mägist kirjutatud on. "Need kõik töötasin läbi ja hakkasin nende põhjal kokku panema kildusid, mis endale tundusid huvitavamad ja kõnekamad," ütles Sildre ning märkis, et suurem osa viiest aastast, mis tal raamatu tegemise peale läks, kuluski loo kokku panekule.

Visuaalse poolega hakkas Sildre tegelema umbes poole pealt. Värvide puhul, mis Mägi loomingus on väga olulisel kohal, kuid millega Sildre enda sõnul ise väga sõber pole, pidi graafik oma lahendusega lagedale tulema. "Milleni ma lõpuks jõudsin, oli hästi limiteeritud värvipalett. Tegelikult on raamatus ainult neli värvi, mis hakkavad omavahel segunema," avaldas Sildre. "Seetõttu ta sarnaneb ka ehk maaliprotsessile, sest värvid tekivad kiht-kihilt üksteise peale ja moodustavad mõnes mõttes nagu lõuendi," lisas ta.

Konrad Mägi maale otseselt raamatust eriti ei leia, vaid visuaalse sisu moodustavad Sildre enda tõlgendused ja töötlused Mägi loomingust. "Kuna ta maalis loodust, siis on sellest loodusest sellised minu nägemused, kuidas minule tundus, milline see loodus võis olla läbi tema silmade või kuidas talle mõjuda," selgitas Sildre enda lähenemist.

Mägi jaoks olid olulised erinevad esoteerilised praktikad ja kogemused. Sildre sõnul tegeles Mägi sellega kogu oma täiskasvanu elu, kuid sellest on informatsiooni alles ainult vihjamisi. "Tol ajal väga palju kirja ei pandud, hiljem Nõukogude ajal oli see ka pigem mahavaikitud teema," ütles Sildre, kes võttis neist vihjetest aga kinni ning üritas välja tuua, kuidas need Mägi mõtteviisi ja maale on mõjutanud.

"Värvilisest Mägist" leiab ka ühe vähetuntud Konrad Mägi skitseeringu, mis Sildre sõnul avab sügavalt tema mõttemaailma. "Kui muidu me loeme tema mõtetest ainult kirjadest, mida ta kirjutas oma elu esimesel poolel, siis see skitseering pärineb tema elu teisest poolest. Ta on hästi detailne ja palju infot sisaldav," rääkis Sildre.