Tsüanotüüpia ehk raua-sinitrükktehnika annab võimaluse teha fotogramme ja fotosid väga erinevate materjalide peale – kangas, klaas, keraamiline plaat, vineer jne. Pildi valmimiseks läheb vaja kaaliumoksiidi ja raudoksiidi, mis tuleb segada veega ja kanda valitud, eelistatult imavale materjalile. Tööd tuleb alguses teha pimedas ning ilmutamiseks panna alus kas valguse kätte või spetsiaalsesse valguskasti. Lõpuks tuleb pilti loputada veega. Kogu protsess võtab kokku maksimaalselt 40 minutit 

Ave Palm ja ja Helle Ly Tomberg avastasid tsüanotüüpia enda jaoks koroona ajal. "Rentisime ühte stuudioruumi koos ja kuna meil on mõlemal fotohuvi, siis tahtsime katsetada. Kuna see on esimene fototehnika, mis üldse loodi ja küllaltki kättesaadav ja lihtsasti teostatav, siis hakkasime seda aina suuremahulisemalt tegema," rääkis Tomberg. 

Palmi sõnul ulatub tsüanotüüpia ajalugu juba 1800. aastatesse, mil John Herschel selle protsessi leiutas. "Aktiivselt võttis selle kasutusse Anna Atkins, kes hakkas niiviisi erinevaid vetikaid paberitele jäädvustama ja andis välja raamatu, mis oli ka esimene fotoraamat üldse," selgitas Palm. 

"Ma arvan, et see on selline võluv viis, kuidas loodust ilma fotoaparaadita jäädvustada. Kui inimesel on juba see fotohuvi, siis taim on selline lihtne, ilus, väga graafiline asi, mida jäädvustada," mõtiskles Palm. 

"Eks me oleme isegi märganud, et see tehnika on popp. Tõenäoliselt on see tingitud soovist pöörduda tagasi juurte juurde. Praegu on ju fotosid tohutult palju igal pool – iga inimene saab oma telefoniga teha fotosid. Aga tsüanotüüpia on rohkem nagu käsitöö – sa oled rohkem selles pildis kohal, see annab sellele pildile palju suurema väärtuse," arvas Tomberg.  

Kuni 26. novembrini on Juhan Kuusi Dokfoto keskuses avatud Luca Berti tsüanotüüpia näitus ning Ave Palmi ja Helle Ly Tombergi näitus avatakse novembris Okapi galeriis.