Huvi rannikuökoloogia vastu tekkis Õllekil õppides Hollandis. Sealt naastes läks fookus Läänemerele. "See ei tule ehk kohe esimese asjana meile pähe, aga Läänemeri on üks kõige saastatum meri maailmas. Kahjuks see nii on ja mind hakkas kõnetama just see konkreetne piirkond ning soovisin seda vaadelda läbi praeguse aja, aga minna ka tagasi mineviku," rääkis ta. 

Õlleki fototeosed sünnivad koostöös meresoolaga. "Meresool võtab minu fototeose sisuliselt üle ja see kasvab umbes kuu aega, isegi natuke rohkem. Töö peal on pigment, mis on tsüanobakteri ja rohelise fluorestseeruva pigmendi kooslus. Tsüanobakter ehk sinivetikas on elanud maal 3,5 miljardit aastat tegelikult tänu sellel bakterile on meil üldse hapnikurikas atmosfäär. See ümbritseb meid igal pool, kus on natukenegi vett ja see ümbritseb meid ka Läänemeres."

Õlleki ateljee meenutab paljuski keemialaborit, kus tagatoas kasvavad fototeosed ning akendel on isetehtud bioplasti näidised. Õlleki sõnul meeldib talle erinevate materjalidega eksperimenteerida. "Bioplasti on ju tegelikult väga lihtne teha, selleks on vaja kartulitärklist, maisitärklist või agar-agari, äädikat ja  taimset glütseriini. Ja ongi kõik!"

Õllek on kunstiteose jaoks oma käega valmis teinud ka kunstliku millimallika. Idee ise millimallikat teha tekkis Õllekil tänu Londoni maratonile. "Nägin uudistest, et Londoni jooksumaratonil katsetati söödavaid veepalle. Jooksjatele ei pakutud vett ühekordse topsiga, vaid neil oli võimalik haarata veepall ja sellega ennast turgutada. Ja mind väga kõnetas just see veepalli vorm. Leidsin retsepti ja hakkasin otsima viisi, kuidas luua sellest vorm, mis meenutaks millimallikat," selgitas Õllek.  

Õllek kasutab enda kunstiteoste presenteerimiseks ka suuri plastist veeanumaid, mis oleks muidu läinud äraviskamisele. "Plasti kõige negatiivsem külg on see, kui kasutatakse ühekordselt - avame ja viskame kohe ära. Aga kui see plast täidab oma eesmärki pikemaajaliselt, siis selle jalajälg natuke kahaneb. Aga loomulikult on see materjal, mis kunagi ei lagune," tõdes ta ning lisas, et plasti mõju loodusele pikemas perspektiivis on raske ennustada. 

"Praegusel hetkel on ju juba olemas kivim nimega plastiklomeraat, mis on sulam plastist ja kivimist. See on päriselt eksisteeriv niiöelda geoloogiline kivim, millele on antud nimi ja mida isegi muuseumides eksponeeritakse," ütles Õllek. 

Näitus on avatud 19. novembrini.