Raamatuhinnad on tõusnud kõrgemale kui kunagi varem. Uued raamatud maksavad mitte enam 23 vaid 27 või isegi üle 30 euro. See ei tähenda aga, et meie kirjanike või tõlkijate sissetulekud oleksid oluliselt tõusnud.

Luuletaja ja tõlkija Igor Kotjuhi sõnul on välja kujunenud kindel praktika. "Autor saab tasu kultuurkapitalilt selle raamatu kirjutamise eest ja kui tegemist on menuka proosateosega, siis kirjastaja üritab maksta ka natukene juurde," selgitas Kotjuh.

Kirjastamistasud hõlmavad hinnast poole. Teise poole paneb juurde raamatu müüja ehk raamatupood. Enam-vähem samasugused on uute raamatute hinnad nii suurtes raamatumüügikettides nagu Apollo ja Rahva Raamat kui ka väiksemates poodides nagu näiteks Raamatukoi.

Rahva Raamatu tegevjuht Rain Siemer, ütles ERR-ile antud intervjuus, et suurte ja väikeste kirjastajate vahel suurt vahet ei ole. "Aga pood küsib selle arvestusega, et pood peab oma kulud ka ära kandma. Kui poes ringi vaadata, on siin palju lisakulusid – elekter, kõik need ilusad stendid, väljapanekud," selgitas Siemer ja lisas, et kokkuvõttes on tegu paratamatute muutustega, mida on mõjutanud ka elektrihind ning muud viimastel aastatel tõusnud kulud.

Igor Kotjuh, kes on oma raamatuid kirjastanud juba aastaid, ütles ERR-ile, et väikese kirjastuse müügiedu sõltub paljuski sellest, kuidas raamat poes paigutatud on. Selleks pakuvad kauplused erinevaid võimalusi. "Kuidas raamat võiks olla rohkem esil, kus ta seisab, mis riiuli, kas ukse ees või kaupluse keskel või üldse kuskil tagapool. Kõik sõltub sellest, kuivõrd nähtav raamat on," selgitas Kotjuh.

"On erinevad tariifid. On tariif ka selle pealt, et raamat üldse müüki võetaks. Kui kirjastaja soovib, et raamat oleks müügis, on edasised tariifid kasvavas trendis. Üldiselt on see üsna kulukas ja käib teatud ajaperioodi kohta. Väikekirjastajad, eelkõige luulekirjastajad neid teenuseid ei kasuta," nentis Kotjuh.

Rain Siemer ütles ERR-ile, et poehind moodustub samuti mitmest faktorist nagu poetöötajad, pind ja elekter. Kõik uued raamatud lähevad aga uute raamatute letti vaatamata sellele, kui väike on kirjastus.

"Meil on ikka poliitika, et absoluutselt kõik uued raamatud tulevad uute raamatute riiulisse. Kui mõni väikekirjastaja vaatab ja talle tundub, et ei ole, siis alati tasub küsida, kas nad on seal või ei ole. Uute raamatute puhul me valikut ei tee. Ma tahame kõigile võimaluse anda, sest me ei tea seda x-faktorit ise ka," tõdes Siemer.

Siemeri sõnul tuleb igasse raamatusse suhtuda eelarvamusteta, sest igas teoses võib olla peidus see, mis lugejaid kõnetab. "Et lugejad saaksid hea teose kätte, tuleb kõigile teostele anda võrdne võimalus. Me laseme kõik rahulikult peale ja siis vaatame, kuidas edasi hakkab minema," ütles Simer.

Siemer kinnitas, et raamatupoodides nähtavad top-riiulid tekivad läbimüügi kaudu. "Poe top'id on iga poe põhised, aga veebi-top on üleüldine kõikide poodide peale kokku. Mis seal salata – top toimib ka turunduslikult. Ise olen tähele pannud, et ikkagi need autorid, kes suudavad mingiks hetkeks oma raamatu korraks fookusesse tõsta, siis nad tõusevad näiteks top 10-sse ja see hakkab ise edasi turundama," selgitas Siemer.

Siemer, kes on ka ise raamatuid välja andnud, ütles, et rebimine on raamatuturul väga tihe ja lugeja tähelepanu võitmiseks tuleb igas suunas pingutada. "Väga keeruline on see moment leida. Tänapäeval on hästi palju igasuguseid konkureerivaid uudisvooge, et väga raske on eriti raamatuga pilti pääseda. Võtmekoht on see, kuidas kasvõi hetkeks leida need 50 või 60 ostjat. Sellega tõuseb juba üsna kõrgele. Sellele hetkele on vaja kuidagi pihta saada," nentis Siemer.

Lisaks on raamatu esiletõusmine Siemeri sõnul seotud tugevalt autori enda isikuga. "Kui tahad tänapäeval silma hakata, siis tuleb silma hakata kõigis nendes Ingstagrammides ja Facebookides. /.../ Hea näide on näiteks Lauri Räpp, kelle instagrami konto oli populaarne ja oleme müünud seda ligi 15 000 eksemplari. Hea kerge luule vorm, mis on müünud puhtalt läbi Instagrami turunduse," ütles Siemer.

Igor Kotjuh leidis, et räägitakse erinevatest asjadest. "On kommertsraamatud, on menukad proosateosed ja on nišimad teosed nagu esseistika või tõlkeluule. Kasvõi eesti luule või need raamatud, mis ilmuvad Eestis vene keeles. /.../ Iga kategooria kohta käib eraldi olukord ja igal kategoorial on eraldi saatus. Jah, kui tegemist on bestseller'itega, siis seal on arranžeering kohtade järgi. Kui suur on läbimüük ja nii edasi. Aga nišikamate žanrite ja projektide saatus on eriti kurb," ütles Kotjuh.