X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Arvustus. Üheksa jõulukinki Lonitseeralt

Lonitseera
Lonitseera Autor/allikas: Ekvilibrist

Uus plaat

Lonitseera

"Loni jõulud" (ise välja antud)

15. novembril andis Lonitseera välja jõulualbumi "Loni jõulud". Plaadil teevad lisaks ansambli koosseisule kaasa näitlejad Märt Avandi ja Priit Strandberg, laulja-laululooja Haldi Välimäe ning Koeru muusikakooli flöödiõpilased. Albumi salvestas Sten-Olle Moldau. Siinkohal väärib märkimist, et plaadi augustikuisest salvestamisprotsessist on Raul Markus Vaiksoo teinud ka meeleoluka lühidokumentaali. Film esilinastus 9. detsembril Tartu Elektriteatris.

"Loni jõulud" on popurrii jõululaulude uusversioonidest. Albumit võiks esmapilgul kirjeldada märksõnaga "pusle": mitmed lood on sündinud katsetuste tulemusena ja jõudnud albumile justkui pusletükkidena, sobitades kokku eri jõuluhõngulisi viisijuppe. Kuna albumi loomisel on olnud palju eripalgelisi osalejaid, on koostöösse panustanud näitlejate ja muusikute omapära tajutav.

Kuigi lugusid ei too kokku ühtne narratiiv, võib plaati kuulates tekkida mõneti muusikali meenutav tunne. Ehk võikski see olla Lonitseerale järgmine verstapost. 

"Loni jõulud" on hea näide sellest, kuidas iga muusikateost ei pea ei kuulaja ega ka autor liiga tõsiselt võtma. Album pakub pimedasse talveaega lihtsalt helget ja naerusuist kogemust. Valdavalt humoorikate lugude kõrvale on plaadile siiski mahtunud ka kaks sügavama sisuga lugu.

Album algab pooleminutilise markantse introga "Langes lund", mis on sissejuhatuseks küllaltki paslik. Kas siis tahtlikult või tahtmata on loos mõnusalt mängitud ka veerandtoonidega.

"Hanelaul" on lugu Entel-Tenteli lastelaulude stiilis. Loos teeb meeldejääva etteaste Märt Avandi, kellele laulja roll väga sobib. Kuigi süžee keerdkäigud võivad tähelepaneliku kuulaja panna mõtisklema loo tõsielulise seose üle, ei põhine lugu siiski konkreetsel juhtumil. Pigem mängib sõnade autor Kaisa Kuslapuu "haneks tõmbamise" kalambuuriga ning lõbusa lastelaulu taustal kumab läbi manitsus küberohutusest. Sarnaselt teiste Lonitseera lugudega, tuleb ka selles loos kuulajal eriti tähelepanelikult Kuslapuu sõnadega sammu pidada.

"Retuuside bossas" on ühendatud kaks aspekti, mis küll vist varem Eesti muusikamaastikul ühisosa pole leidnud. Omavahel on kokku seotud talvine lastelaul "Kelgusõit" ja lõunamaiste rütmidega bossanoova gruuv. "Hanelaul" on küllaltki hea võrdpilt tervest albumist: see on täis sujuvaid, kuid üllatavaid üleminekuid. Alustatakse kelgusõiduga bossanoova mägedel, siis põrgatakse korraks Priit Strandbergi retsitatiivi, kus näitleja loeb ette Vikipeedia artiklit Tartu Jaani kirikust (sügavamat mõtet sellele polegi vist siinkohal tarvidust otsida). Seejärel järgneb üllatav "Kaelakee hääle" uusversioon ja kõige lõpuks naastakse bossarütmides vokaal-liikumise juurde. 

Laulus "Natuke külm" võetakse tuure jälle maha. Lugu võiks olla pühendatud talvel vaeva nägevatele pühendunud ahjukütjatele. Nauditavad on ka flöödi- ja klaverisoolod. 

Bändi asutaja Kaisa Kuslapuu on albumi kohta öelnud: "Idee oli, et plaadil võiks olla vähemalt kaks ilusat lugu ja ülejäänutega siis vaatame". Üks nendest ilusatest lugudest on kindlasti "Talvelaps", mis kõige muu kõrval kahe jalaga maa peale jääb. Lugu erineb teistest kohati pingutatud huumoriga lauludest. Oma osa on selles mängida kahtlemata ka Haldi Välimäel, kes sametise vokaaliga väga temale omaselt lugu alustab. "Talvelapsel" on seni ka voogedastuses kõige rohkem kuulamisi. 

"Keskpärase laulja" motiiv tuli Kuslapuu sõnul temani kiiresti. Meloodia põhineb tuntud lastelaulul "Haldjate jõuluöö". Just see laul näitab, kui õiged artistid on koostööks leitud. Seda ilmestab Märt Avandi, kelle näitlejameisterlikus esituses tekivad sellesse loosse juurde mitmed iroonilised lisakihid. Sõnad on sedavõrd meeldejäävad, et nii mõnigi kuulaja võib end hiljem tänaval leida "Keskpärase laulja" sõnu kaasa laulmas. 

"Jõulukell" võiks olemuselt kuuluda kokku "Langes lumega", mis keerab väga magusatele pühadeaegsetele viisidele kuslapuuliku vindi peale. "Tasa, tasa" on see-eest jällegi väga klassikaline jõululaul, näiteks mängib erinevalt teistest albumilugudest seal klaveri asemel orel ning teeb kaasa ühendkoor. 

"Loni jõulud" on tõestus sellest, kui huvitav looja Kuslapuu on. Autori kujutlusvõime paneb nii mõnedki meist kahvatuma, olgu siis leidlike riimide näol või oskuses pikkida kelgulaulu juurde retsitatiivne osa Tartu Jaani kiriku detailidest. 

Kui jõulualbumid kipuvad ajale omaselt olema pigem liiga soojad, siis "Loni jõuludes" on märksa rohkem huumorit. Lõpetuseks jääb soovida ansamblile vaid jõudu uute põnevate lugude loomisel. 

Ansamblisse kuuluvad lisaks Kaisa Kuslapuule veel Katariina Tirmaste (flööt, taustvokaal), Kristin Kaha (taustvokaal), Mart Nõmm (kontrabass) ja Tõnis Kirsipu (löökpillid). Albumi salvestas ja järeltöötles Sten-Olle Moldau, visuaali tegi Katarina Skott.

Toimetaja: Rasmus Kuningas

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: