Žürii leidis, et Saadoja isikunäitus tõuseb esile kõrge kvaliteedi, terviklikkuse ja kontseptuaalselt huvitavate lahenduste poolest. Tema loomingu keskmes on püüdlus mõtestada maalikunsti rolli ja tähendust ennekõike tänases päevas.

"Selles mõttes keeruline hübriidne aeg, et me peame väga paljudele asjadele mõtlema ja kõike endaga kaasas kandma ja sünteesima seda, et on olnud erinevaid selliseid mõtisklusi," sõnas Saadoja.

"Kui ma varasemalt olin võib-olla järjekindlam või selgema fookusega, et on väga konkreetsed teemad, millega ma tegelen, siis praegu mulle tundub, et see kõik libiseb edasi, et ma ei tea täpselt siiani millega ma peaksin tegelema maalis. Mul on huvi ja kirglikkus väga paljude asjade vastu," avaldas laureaat.

Saadoja on viimasel ajal hakanud huvitama kiiruse kontseptsioon. "See, kui kiiresti ja intensiivselt on võimalik mingisugune sooritus teha. Võib-olla just see intensiivsuse osa, et kuidagi laadida see tempo mingisuguse kogemusega ja mingis mõttes ka maali väga tehnilised aspektid – need kuidagi ei saa otsa. Klassikaline maal ei koosne paljust, aga kui hakata uurima, millest ta koosneb, siis puht tehniliselt on see pikk tee mida läbi käia. Kaks sellist majakat."

AkzoNobeli kunstipreemia, mida antakse välja aastast 1996, lähtub ideest "Värv kui kunst" ja selle suurus on 5000 eurot. Eelmisel aastal pälvis preemia Ludmilla Siim näituse "Olemise helk" eest.