Kunstiamps. Eesti kunstnikud WIELS-i kunstiresidentuuris Brüsselis

Foto: ERR

Brüssel võib näida kaugel või lähedal, oleneb, kas vaadata kilomeetreid või kultuurilisi sidemeid pidi. Brüssel igatahes kutsub! Ja mitte ainult Eesti ametnikke ja diplomaate, vaid ka kunstnikke.

Alates 2017. aastast on kaheksa eesti päritolu kunstnikku saanud võimaluse töötada Brüsselis WIELS-i kunstiresidentuuris. Kahel neist, nimelt Paul Kuimetil ja Tõnis Saadojal on samas kunstikeskuses toimunud isikunäitus. Just Saadoja maale näeb keskuses veel selle nädala lõpuni.

Nimi "WIELS" pärineb pilsnerõlu nimest, mida samas hoones algupäraselt Wielemans-Ceuppens kaubamärgi all pruuliti. Arhitekt Adrien Blomme' projekteeritud massiivne funktsionalistlik hoone Brüsseli Foresti linnaosas sai juba ehitamise aegu 1930. aastatel linna arhitektuuriliseks teetähiseks. Äge nii tähenduses lahe kui ka ägedaloomuline ehitis tõesti on.

Meie enda linnahalli ümber käivad vaidlused näitavad, et uue otstarbe leidmine endise funktsiooni kaotanud hoonetele ei käi sama kiirelt ja kerge käega, nagu langeb kopp uute korter- ja ärimajade püstitamiseks. WIELS-il kui tühjalt seisval ja külmetaval lihvimata pärlil oli omanikke mitmeid, hoone kasutamiseks tehti erinevaid plaane, kuni lõpuks 2007. aastal Brüsseli piirkonna haldusüksus muinsuskaitse määrusega hoone sundvõõrandas ning erinevate osapoolte toel kunstiga vabrikutornile uus elu sisse puhuti. Restaureerimisel jäeti alles pruulimissaal vasest vaatide, plaatide, akende ja erivalgustusega, mida praegugi külastajad näha saavad.

WIELS Brüsselis Autor/allikas: WIELS

Kunsti ja õlle tegemise protsessil on isegi ühist. Õlle meskimine, keetmine, kääritamine ja laagerdamine võtab vähemalt neli nädalat kuni mitu kuud, olenevalt sordist. Kunstnik vajab enda tööprotsessis samuti aega. Ideede kogumisest, materjaliga katsetamisest, teose või kontseptsiooni loomisest kuni näituse esitlemiseni läheb kuus kuud, aasta või rohkemgi. Pole saladus, et eesti professionaalsed kunstnikud peavad sageli rööprähklema ning leidma kunsti tegemise kõrval lisatöid, et majanduslikult toime tulla. Ent WIELS-i kuuekuuline programm annab võimaluse süvenenult stuudios töötada ning Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus koos kultuuriministeeriumiga toetab sel ajal kunstnikku stipendiumiga, samuti katab korteri- ja residentuuritasu.

Sedasi pakub WIELS kunstnikule haruldast võimalust töötada samas keskkonnas teiste rahvusvaheliste kunstnikega, kohtuda väliskülalistega, saada tagasisidet mentoritelt, külastada Brüsseli kunstisündmusi ning näitusi paaritunnise rongisõidu kaugusel olevates pealinnades, näiteks Pariisis või Amsterdamis. Tekib vajalik distants ja vabadus enda loomingut uues keskkonnas analüüsida.

Vestlusring Paul Kuimetiga WIELS-is Autor/allikas: ERR

Kes ja kuidas siis WIELS-i pääsevad? Residentuuriprogrammis osaleb igal aastal kuni 20 kunstnikku kahes kuuekuulises sessioonis. Igal poolaastal on WIELS-i üheksast stuudiost kolm eraldatud Belgia kunstnikele, ülejäänud on mõeldud rahvusvahelistele kunstnikele, kes valitakse välja konkursside kaudu. Kunstnikke ei valita vanuse ega tuntuse, vaid nende teemavaldkonna, töömeetodi, esteetilise isikupära ja kvaliteedi pärast.

Eesmärgiga kajastada teatud geograafilist mitmekesisust on WIELS-il partnerlussuhteid asutustega erinevatest riikidest. Tänu Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse ja WIELS-i koostööle oleme esindanud selles 16 rahvusvahelise institutsiooniga nimekirjas. Nii saavad kandideerimiskutse kõik eesti päritolu kunstnikud ja/või kunstnikud, kes elavad Eestis. WIELS-is on töötanud Paul Kuimet, Jaanus Samma, Anna Škodenko, Tõnis Saadoja, Tanja Muravskaja, Anu Vahtra, Eva Mustonen ja Ingel Vaikla. Jaanus Samma uusimast näitusest Temnikova & Kasela galeriis oli juttu eelmises "Kunstiampsus" ning Tanja Muravskaja uut fotograafia, peegelduste ja värvidega mängivat näitust "Abstraktne aed" Kogo galeriis Tartus saab kogeda 22. jaanuarini.

Eva Mustonen WIELS-is Autor/allikas: Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus

Äsja WIELS-i külastades paistis seal silma tugevalt läbi mõeldud ning omavahel haakuv näituste valik, mille fookuses olid sel korral kontseptualistid. Esiplaanil Belgia kunstiajaloo legend Marcel Broodthaers, kes teise belglasest tuntud sürrealisti René Magritte'i lähenemisest tõukub ning kes Belgia kunstielu 60. aastatel oluliselt edasi viis. Broodthaersi pärusmaaks olid sõna- ja sümbolimängud, kunstniku väljenduse järgi "industriaalsed luuletused", mida ta tänavasiltide taolistele alustele lõi. Teisel, enim muljet avaldanud näitusel, võttis maalikunstnik Rebecca H. Quaytman uurimise ja kujutamise teemaks Brüsseli kunstiajaloo, heites kaasaegsete tehnikatega valgust ajaloolistele maalidele hätta sattunud naistest, vaestest, sõjast ja enesetapust. Sellesse dialoogi sobib valatult Tõnis Saadoja, kelle erinevates õrnades toonides maalid ehitistest rõhutavad kujutatud pildi poeetilist mõõdet ja võimendavad maaliprotsessile omast tinglikkust.

R. H. Quaytmani teos näitusel "Modernsed subjektid, peatükk null" WIELS-i kunstiresidentuuris Autor/allikas: Maria Helen Känd

Järgmine eesti resident WIELS-is on tekstiilide ja taimedega katsetamisele pühendunud kunstnik Sandra Kosorotova, kellest "Kunstiampsus" varemgi juttu olnud. Teiseks residendiks valiti fotokunstnik Krista Mölder, kelle näitust "ja teised valguse varjundid" koos Kristi Kongiga on võimalik Tallinna Kunstihoones külastada kuni 6. märtsini 2022.

Toimetaja: Karoliina Tammel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: