X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Selgusid uued kunstnikupalga saajad

Erik Alalooga, Tallinn Art Week avamine
Erik Alalooga, Tallinn Art Week avamine Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Eesti Kunstnike Liidu kokku kutsutud komisjon määras 2024. kuni 2026. aastani kunstnikupalga saajateks Erik Alalooga, Tanel Randeri, Uku Sepsivarti, Diana Tamanese ja Maria Valdma-Härmi.

Valimiskomisjoni kuulusid Vano Allsalu ja Elin Kard (Eesti Kunstnike Liit), Sirje Helme (Eesti Kunstimuuseum), Indrek Grigor (Tartu Kunstimuuseum), Kadi Kesküla (Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum), Paul Aguraiuja (Tallinna Kunstihoone), Sten Ojavee (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus), Kai Lobjakas (Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum), Peeter Talvistu (Tartu Kunstimaja), Kadri Laas-Lepasepp (Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus) ja Maarin Ektermann (Eesti Kunstiakadeemia).

Kokku laekus Eesti Kunstnike Liidule 66 taotlust. Kunstnikupalgale võivad kandideerida erialaselt aktiivsed loomingulises tippvormis kunstnikud, kuraatorid või kunstiteadlased/-kriitikud, kes soovivad järgneva kolme aasta jooksul pühenduda erialasele loometööle. Kunstnikupalga suurus on 1,1-kordne kultuuritöötaja miinimumpalk.

Erik Alalooga, Tanel Rander, Uku Sepsivart, Diana Tamane, Maria Valdma-Härm Autor/allikas: Eesti Kunstike Liit

Erik Alalooga (1974) on visuaalkunstnik, esitaja, lavastaja, helikunstnik, õpetaja ja kultuurikorraldaja. Ta on peamiselt tuntud teostes analoogtehnoloogilisi lahendusi kasutava kunstnikuna, kes uurib inimese ja masina vahelisi füüsilisi suhteid. Helimustrite tekitamiseks konstrueerib ta mehhaanilisi masinaid ja heliinstrumente.

Alalooga on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri eriala bakalaureuse ning interdistsiplinaarsete kunstide eriala magistrikraadiga. 2018. aastal astus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teatrikunsti doktoriõppesse. Aastatel 2006–2010 töötas EKA-s IDK õppetooli dotsendina ning 2010–2013 tegevuskunstide õppetooli juhatajana. Lisaks Eesti Kunstiakadeemiale on juhendanud kursuseid Tartu Kõrgemas Kunstikoolis, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias, Helsinki Teatriakadeemias ning Põhja- ja Baltimaade kunstikoole ühendavas DAMA koostöövõrgustikus. 2016. aastal asutas Viljandis helikunstigalerii Supersonicum, millest tänaseks on saanud liikuv sündmuste korraldamise platvorm.

Tanel Rander (1980) on kunstnik, kuraator ja kirjanik, kelle loominguline tegevus jaguneb keele ja psühholoogia tasandil toimivateks eksperimentaalseteks, performatiivseteks praktikateks ning kriitiliseks Ida-Euroopa diskursuse ja dekoloniaalsusega seotud uurimuseks. Randeri loomingu mõtteline keskpunkt on subjektiivsuse ning seda kujundava sisemise ja välise surve vaheline pinge. Rander on teinud koostööd erinevate kunstnike ja gruppidega, kauaaegne koostöö seob teda keeleteadlase ja kirjaniku Erkki Luugiga. Rander on korraldanud psühhogeograafilisi ekspeditsioone, sümpoosione ja seminare iseseisvalt ning koostöös mitmete institutsioonidega nii Eestis kui ka mujal.

Rander on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusinstituudi (2005) ning töötanud juristi ja advokaadina. 2010. aastal lõpetas ta Eesti Kunstiakadeemia interdistsiplinaarsete kunstide magistriõppe ning alustas õpinguid doktorikoolis. Tema kirjanduslik looming on ilmunud enamasti erinevate pseudonüümide all, näiteks Chaneldior, Chaneld:or, C:, Chanel Rantie, Anon Porx jpt. 2018. aastal avas ta Valgas projektiruumi Brīvības galerija.

Uku Sepsivart (1988) on skulptor ja installatsioonikunstnik. Sepsivartil on bakalaureuse- (2009) ja magistrikraad (2015) õpingutest Eesti Kunstiakadeemia skulptuuriosakonnas. Ta on täiendanud end aastatel 2015–2016 Soomes Antti Laitineni stuudios ja Wuzhenis Hiinas, 2013–2014 vahetusõpingutel Helsinki Kunstiülikoolis ja 2009. aastal viibis Sepsivart Erasmuse programmi raames praktikal Villu Jaanisoo stuudios.

Ta on osalanud mitmetel tänavakunstiaktsioonidel ja -festivalidel ning koos Tõnis Palkovi ja Andres Siplasega välja andnud tänavakunstiraamatu "Haigusteravi. Kontrollitud". Aastal 2012 pälvis Sepsivart MTÜ Noor Kunst ja Eesti Kunstiakadeemia koostöös välja antava Noore Kunstniku preemia. Viimaste aastate jooksul on Sepsivart enda kunstipraktikat mõtestades seda võrrelnud loodusliku protsessiga ja otsib võimalusi loodusega koos loomiseks.

Diana Tamane (1986) on läti päritolu kunstnik, kelle teoste peategelased on enamasti tema perekonnaliikmed ja ta ise. Peamiselt foto- ja videomeediumis tegutsev Tamane on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli ja Luca Kunstikooli Brüsselis ja läbinud HISK-i residentuuri Gentis.

Ta on võitnud kunstipreemia Friends of the S.M.A.K. ja Riia kaasaegse kunsti keskuse Kim? residentuuripreemia, "Ela ja Sära'" stipendiumi, Ado Vabbe preemia ja nomineeritud Lätis Purvītise auhinnale ning auhindadele Deutsche Börse Photography Foundation Prize (Suurbritannia) ja Foam Paul Huf Award (Madalmaad). Tema isiknäitused on toimunud S.M.A.K. keskuses Gentis, ISSP galeriis Riias, Sint-Lukase galeriis Brüsselis, Surplus Art Space'is Wuhanis, Riia kaasaegse kunsti keskuses Kim?, EKKM-is, Tartu Kunstimuuseumis, Tallinna Linnagaleriis, Kogo galeriis, Rüki galeriis ja Tartu Kunstimajas.

Maria Valdma-Härm (1973) on ehtekunstnik. Valdma lõpetas 1996. aastal Eesti Kunstiakadeemia metallikunstnikuna, 2000. aastal kaitses samas magistrikraadi. Valdma liitus 1996. aastal kunstirühmitusega F.F.F.F., millest sai platvorm tema praegusele loomingulisele tegevusele. Näitustel osaleb alates 1994. aastast nii individuaalselt kui ka F.F.F.F. koosseisus.

Talle on omistatud Eesti Kultuurkapitali aastapreemia aastal 2021 ja aastal 2002 (koos rühmitusega F.F.F.F.). 2016. aastal pälvis ta Noore Ehte preemia. Valdma Härmi teoseid leiab mitmete muuseumide (Eesti Tarbekunsti-ja Disainimuuseum, Eesti Kunstimuuseum) püsikogudest ning paljudest erakogudest üle maailma. Valdma on kureerinud ja kujundanud mitmeid näituseid, ta on filmi "Linnutiivul oled sa siit läbi läinud (Leili Kuldkepp)" (2000) režissöör.

Loomingus huvitavad Valdmat eelkõige ruumi, indiviidi ja ehte omavahelised suhted, projektsioonid ja peegeldused nende osapoolte vahel ning sellest sündinud suhete paljusus ehk ruumipoeesia – kus mööduvat kohalolu tähistab ehe.

Kunstnikupalga saajad alates 2016. aastast:

2016‒2018: Kaido Ole, Anu Vahtra, Mark Raidpere, Marge Monko, Kris Lemsalu

2017‒2019: Dénes Kalev Farkas, Kiwa, Flo Kasearu, Jaanus Samma

2018‒2020: Edith Karlson, Tanja Muravskaja, Tõnis Saadoja

2019‒2021: Jass Kaselaan, Jüri Kask, Marko Mäetamm, Kärt Ojavee, Laura Põld

2020‒2022: Merike Estna, Raul Keller, Karel Koplimets, Paul Kuimet, Kristina Norman

2021–2023: Eike Eplik, Anders Härm, Tiina Sarapu, Jevgeni Zolotko, Sigrid Viir

2022–2024: Edith Karlson, Kristi Kongi, Kadri Mälk, Hanno Soans, Jaan Toomik.

2023–2025: Art Allmägi, Sandra Kosorotova, Peeter Laurits, Krista Mölder, Terje Ojaver, Darja Popolitova, Laura Põld, Taavi Suisalu, Airi Triisberg, Kristina Õllek.

Toimetaja: Karmen Rebane

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: