"Atlantise keiser", alapealkirjaga "Surma sõnakuulmatus", keskendub müütilise Atlantise keisri diktaatorlikele püüdlustele võtta üle Surma roll ülemaailmses sõjas, kus kõik peavad võitlema, kuniks pole ühtegi ellujäänut. Surm protesteerib jõuliselt oma ametikaotamise vastu ja kuulutab välja streigi, kuniks keiser lepib kompromissiga – keiser on nõus näitama eeskuju, kuidas õilsa eesmärgi nimel surra. Mõistetavalt on tegemist satiirilise maksahaagiga Hitleri nägemusele Kolmandast Reich'ist ja seda kandvale inimelu mitte väärtustavale ideoloogiale.

Muusikajuht ja dirigent Kaspar Mänd selgitas, et Ullmanni muusika on rikkalik sulam hilisromantismist, kabareelikest lauludest, atonaalsusest, blues'ist. "Ta tsiteerib luteri koraali, saksa hümni, Mahlerit ning lööklaule, mida tolleaegsed kuulajad ära tundsid. Kammerooperi kohta on selles loos palju kihte."

Lavastaja Peeter Jalakas lisas, et ""Atlantise keiser" on teos, mis kutsub esile küsimusi loomingu sügavaimate ajendite kohta. "Milline on see sisemine leek, mis innustab inimesi looma ka kõige raskemates olukordades, teades hästi, et nad seisavad silmitsi fataalsete ohtude ja vältimatult traagiliste tagajärgedega? Kas see on inimese kaasasündinud võime leida ilu ja tähendust isegi kõige troostitumates tingimustes, nähes seda ka surmaväljal tuules kõikuvas üksikus õies? Või on see pigem egoistlik, harjumuspärane tung üllatada teisi midagi enneolematut ja "lubamatu piire ületavat" pakkudes?"

Rahvusooper Estonia solistidena astuvad üles Tamar Nugis, Priit Volmer, Mart Laur, Heldur-Harry Põlda, Helen Lokuta, Rafael DiCenta ja Kristel Pärtna. Dramaturg Taavi Eelmaa, kunstnik Kristel Zimmer, videokunstnik Emer Värk, valguskunstnik Priidu Adlas.

Lavastus mängitakse seitsmel korral Telliskivis Von Krahli teatris.