Näitusel on kokku toodud Kongi ja Saadoja teosed, mis suuresti kujutavad taevavaateid. "Kristi tööd põhinevad isiklikel narratiividel, vaadetel, isiklikel kogemustel, mida ta tõlgib abstraktsesse värvide keelde," rääkis Veinla.

"Kuna Kristi tuleb monumentaalmaali taustast, siis tema jaoks on oluline, et ta läheb lõuendist kaugemale, maalib ka selle ruumi. Galerii, mis tavaliselt on valge kuup, on Kristi poole jaoks värvitud erinevatesse värvidesse," lisas galerist.

Saadojalt on näitusel tööd kahest erinevast seeriast. "Tõnis on selline kunstnik, kes tihti töötab peaaegu teadusliku meetodiga, seeriate kaupa. Võtab mingi motiivi ja uurib siis seda maaliseerias. Meil on tema suured arhitektuuriliste elementidega teosed, kus õrnast väviudust kerkivad esile erinevad hooned, näiteks linnahall. Teisalt on seeria väikeseid suvetaevaid, mis ta maalis selle näituse jaoks ja mis põrkuvad Kristi teostest," rääkis Veinla.

Pontone'i galerii on Londonis eksisteerinud 90ndatest aastatest peale ning on olnud hüperrealistliku maalikunsti taustaga. Hetkel peetakse Veinla sõnul oluliseks kaasaegset maalikunsti üldse. "Seepärast sobib selline kunstnik nagu Tõnis programmi väga hästi, sest ta tuleb samuti sellest fotorealismi taustast, aga ta arendab seda stiili väga huvitaval kombel ka edasi. Ta sobib väga hästi nii meie traditsiooni kui ka tulevikku," sõnas Veinla.

Ka Kongi sobitub Veinla sõnul Pontone'i galeriisse nagu valatult. "Me oleme ammu juba otsinud sellist tugevat abstraktset kunstnikku, keda lisada oma programmi. Nad mõlemad sobivad väga hästi nii galerii mineviku kui ka tulevikuga."

Pikaaegse galeriikultuuriga Londonis on Veinla sõnul viimastel aastatel üha enam tähtsust omandava installatsioonikunsti kõrval ka maalikunst endiselt olulisel kohal. "Eriti, kui suudetakse teha midagi uut ja huvitavat maalivaldkonnas, siis see ikkagi kütkestab Londoni publikut," sõnas ta.

Kohalikku kunstipublikut peab Ida-Euroopa ja Eesti kunsti osas Veinla sõnul aga veel endiselt harima. "Seal on teatud ühesuunaline arusaam neil sellest. Näiteks, kui nad näevad Kristi töid, siis kõik üllatuvad, et selline värviplahvatus võib tulla Ida-Euroopast. Kindlasti on huvi ja ta ikkagi on mingil määral eksootiline koht sealsete kogujate jaoks," rääkis Veinla.

Veinla ise alustas Pontone'i galeriis kuus aastat tagasi assistendina, nüüd on ta galerii juhataja. Galeristi elu on Veinla sõnul väga mitmekülgne. "Mingil hetkel tõesti istud arvuti taga ja saadad meile, korraldad näitusi ja suhtled klientidega, aga teisalt tuleb maale tassida, seinu värvida. Ühel hetkel sul on kõrgetasemeline vestlus kellegagi kunstiteooriast, siis samas liigume edasi sinna, kus me hakkame tingima ja kauplema millegi üle. Kõige toredam osa on sellest kunstnikega koos töötamine," rääkis Veinla.

"Meil on kunstnikuga pikaajaline suhe. Me aastate jooksul koos areneme ja koos arendame karjääri ja jõuame suuremate saavutusteni. Räägime läbi, millal toimuvad näitused, arutame, millistele messidele neid viia. Kunstnikud küsivad meilt ka nõu, mis me arvame uuest stiilist või kuidas võiks edasi minna. See on ikka selline vastastikune suhe," ütles galerist.

Galeriiga ühendust otsivaid kunstnikke on Veinla sõnul Londonis väga palju. E-kirju saabub igapäevaselt ka kuni kümnelt kunstnikult, kuid sageli tullakse oma loomingut ka kohapeale tutvustama.

Eesti kunstnikud kaasas Veinla enda töösse esimesel võimalusel. "Minu oli kindlasti see, et ma olen aastaid seal Londoni kunstimaailmas töötanud ja näinud vaeva ja kui nüüd tekkis võimalus, siis esimese mõttena tuli pähe, et tahaks Eesti kunstnikega töötada," sõnas Veinla. "Kui Eesti kunstiga seotud asju on väga palju toimunud New Yorgis viimasel ajal, siis siin lähemal Ühendkuningriigis ei ole kujutava kunsti asju väga toimund. Loodetavasti on see alles meie programmi algus," sõnas ta.