Juuni alguses alustas Vikerraadios neljandat hooaega Raadioteatri kuuldemängusari "Juuksur", mille autorid on sel korral Piret Jaaks ja Kristiina Jalasto.

Kirjanik Piret Jaaks, kes on tuntud peamiselt näitekirjanikuna, kinnitas "Vikerhommikus", et naudib kuuldemängude kirjutamist väga. "Sa tead, et näitlejad teevad oma häälega nii suure töö ära ja nad süvenevad materjali," rõõmustas ta.

Kirjanik selgitas, et kuuldemäng peab olema kõnekeelne ja loomulik. "See oli tõesti üks hästi tore kirjutamine, ma kohe tundsin ennast vabalt ja lustisin mõnuga. Nüüd on kaks osa ära olnud ja oligi näha, kuidas näitlejad koos lavastaja Laura Kallega on stuudios lõbutsenud ja lustinud. See tuleb kohe läbi," märkis ta.

Jaaks tunnistas, et nautis kuuldemängude kuulamist juba siis, kui ta ise veel Raadioteatrile ei kirjutanud. "Mulle meeldisid väga Urmas Vadi vimkadega kuuldemängud ja ka klassikalised materjalid. See maailm tundus hästi huvitav – kuidas saab ainult heliga niivõrd palju edasi anda, et kuulaja pähe tuleb ka kõik see teine maailm, mida ta muidu laval näeks," arutles ta. "Selles mõttes on see üks maagiline maailm."

"Öökuninganna" edu

2015. aastal avaldas Piret Jaaks näidendi "Öökuninganna", mis peagi teatris Nuutrum neljandat korda lavale jõuab. Esimest korda jõudis "Öökuninganna" lavale 2017. aastal Karlova Teatris. Seejärel jõudis näidend ka Vana Baskini teatri ja Soomes asuva Turu Teatri repertuaari. "See on tõesti pisike fenomen, et ühe kaasaegse näitekirjaniku näidend jõuab tema elu ajal neljandat korda lavale," kommenteeris Jaaks näidendi edu.

"Mu hea sõbranna Andra Teede tegi juba nalja, et see on nagu minu Lydia Koidula "Säärane mulk". See paralleel ei ole võib-olla halb, sest tõesti eriti vähe on ju naissoost näitekirjanikke ja eriti kui nende tükid jõuavad mitu korda lavale, siis see ongi erakordne," naeris ta.

"Öökuninganna" on lugu kahe väga erineva inimese kohtumisest. Nooruses kuulsas ooperiteatris edukalt lauljana töötanud Elli peab pärast traagilist sündmusteahelat toime tulema eluga Eestis, olles iga päev tunnistajaks oma paratamatule allakäigule. Sündmustik käivitub kui Elli ukselävele ilmub noor ja ilus sotsiaaltöötaja Jakob.

Jaaks selgitas, et näidend on teadlikult naisnäitlejale kirjutatud. "See on hästi suur ja kandev roll, hästi suure arengukaarega ka. Karakter elab selle rolli ajal hästi palju läbi," tõstis ta loolt katteloori ning tõdes, et näidendi populaarsus viitab ka sellele, et meil pole piisavalt näidendeid, kus naisnäitlejad saavad erinevaid registreid mängida.

Kes ajalugu ei mäleta, see elab tulevikuta

Jaaksile on omane oma loomingus erinevates ajastutes liikuda. "On ka selline klišeelik väljend, et kes ajalugu ei mäleta, see elab tulevikuta. Mulle näib, et ongi olemas asjad, mida me võime leida ajaloost ja mis kõnelevad väga tugevalt meiega tänapäeval," täheldas ta.

2023. aastal andis ta välja romaani "Taeva tütred", mis räägib baltisaksa päritolu Eesti misjonärist Anna Hedwig Büllist, kes päästis sadu lapsi armeenlaste genotsiidist. "See on selline osa ajaloost, mis kõneleb praegu meie kõigiga väga tugevalt. Näiteks see, kuidas Ukrainas käivad emad Venemaal, et päästa lapsi, kes on sinna vastu nende tahtmist viidud. Sellised mustrid on reaalselt ajaloos olemas ja hakkavad korduma. See on see põhjus, miks neid lugusid tuleb uuesti rääkida ja ka väga valida, kuidas neid rääkida, sest lugude maailm on see, mis kujutab meie enda teadvust," selgitas ta.

Anna Hedwig Bülli näol on tema sõnul tegemist hea inimese arhetüübiga, kes on ka alati olemas olnud. "Inimene, kes on ennastsalgavalt võimalik tegema väga palju head. See oli ka midagi sellist, mis on minu jaoks eestlastes olemas. Kui algas sõda Ukrainas, oli see eestlaste suur süda näha. See, kuidas me kõik tõesti hakkasime panustama selleks, et saaks teist rahvast aidata. Siin on minu jaoks huvitav muster, kuidas see hea inimese arhetüüp elab kõik raskused üle," sõnas Jaaks.