Sveta Grigorjeva: ma ei saa kuidagi kunstiliselt vakka olla
Lavastaja, koreograaf ja luuletaja Sveta Grigorjeva ütles kultuurisaatele "OP", et uus lavastus "Sütitajad", mis pakub rõõmu-alternatiivi toksilisele positiivsusele, sai alguse maailma paremaks tegemise soovist, mis ei luba Grigorjeval loominguliselt vaikida.
Sveta Grigorjeva uus lavastus "Sütitajad" on lavastaja uus katse maailma veidi paremaks muuta. Uut lavastust iseloomustavad osalejate sõnul näiteks sõnad "särin", "dildo", "protees", "ekstra" ja "revolutsioon".
Lavastaja enda sõnul tuligi algimpulss lavastuste tegemiseks soovist maailma natukene paremaks mudida. "Kõlagu see nii banaalselt kui tahes. Algimpulsid tulevadki sellest. Ma ei saa kuidagi kunstiliselt vakka olla ja siis väljendan ennast läbi luule, läbi lavastuste. Tahan tekitad ühiskonnas midagi sellist, mida see ühiskond vajab," selgitas Grigorjeva.
""Sütitajate" puhul oli minu jaoks kõige kesksem küsimus ikkagi rõõm. Kuidas tänasel päeval üldse rõõmus olla, kui maailmas toimuvad nii kohutavad asjad, ka ühiskonnas toimuvad kohutavad asjad. Kuidas siis selle kõige keskel ikkagi seda rõõmu leida ja just nimelt kollektiivset rõõmu, sest tihtipeale on neoliberaalses ühiskonnas kesksel kohal toksiline positiivsus. Peame ennast kuidagi sundima, ütlema, et tunneme end hästi, kuigi tegelikult ei tunne. Suruv tunne, et tuleb ennast kogu aeg hästi tunda, on kogu aeg kohal," rääkis Grigorjeva ja lisas, et uue lavastusega otsitigi teist laadi rõõmu, mis oleks toksilise positiivsuse vastand.
Grigorjeva eelmine lavastus "Tantsud, mille saatel uinuda, unistada, puhata ja vastupanu osutada" kutsus üles uinuma ja mediteerima. "Sütitajate" puhul ei ole Grigorjeva kindel, kas publik lahkub saalist päris õnnelikuna, aga loodab, et vaataja mõtleb rõõmust, õnnest ja positiivsusest natukene laiemalt.
"Korraldame ümber meeli, tajusid. Tegeleme n-ö keha häkkimisega, uurime, kas erogeensed tsoonid on ainult teatud tsoonid või võib kogu keha erogeenne olla. Samuti, kas keha saab pikendada teatud proteesidega, materjalidega. Mulle tundub, et mänglev mõtlemine kehalisusest on tantsudes omal kohal. Oluline lähtepunkt ongi see, et kuidas huvitavamalt keha elada," rääkis lavastaja, kes on "Sütitajad" teinud ka vaegkuuljatele ligipääsetavaks.
"Suuremat plaani vaadates, kus maailmas on sõjad, mida üksikinimene ei saa peatada. Kliimasoojenemist ka mitte. Kui jääda sellele tasandile, siis tekib tõesti jõuetuse tunne. Aga! Kui ma ei saa neid asju peatada, siis saan näiteks teha oma lavastuse ligipääsetavaks. Kes ütleb, et see on kuidagi vähem tähtis. Alustada tuleb nendest asjadest, mis on võimalikud, samas kui ühiskonnana kipume keskenduma asjadele, mis ei ole võimalikud. "Sütitajad" tahab ka inimesi ärgitada mõtlema niipidi, et see, mis on võimalik," selle teeme ära," lisas ta.
Grigorjeval on ilmumas ka uus tekstide kogumik "Kliitor on anarhist", kust leiab arvustusi, esseesid ja intervjuusid. "Mulle tundub, et ma võin öelda, et see esimene läbinisti feministlik kriitikakogumik Eestis. See võib-olla ärgitab ka inimesi vaidlema, aga ma olen alati avatud vaidlemisele. Vaidlemine on hea. Halb on see, kui asjad ei kutsu üldse dialoogi üles," leidis Grigorjeva.
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor
Allikas: "OP", intervjueeris Ave-Marleen Rei