Lavakunstikooli 32. lennu juhendaja Mart Kolditsa sõnul on värske diplomilavastus oma kursuse nägu.

"Ma olen üritanud noori provotseerides kätte saada baasseisundi, milles nemad viibivad. Ma ise nimetan, et see lavastus on pilt muutuste raginast meie ümber," rääkis Koldist "Aktuaalses kaameras".

"Võrreldes minu generatsiooniga on see generatsioon, kellel vist ei ole enam luksust idealist olla. Nad teavad maailmast palju rohkem kui meie omal ajal, iga seisukoht on homme ümber lükatud. Nendel on palju raskem seda vunki ja idealismi sees hoida," sõnas ta.

Koldits selgitas, et lavastuse pealkiri "Vahe aeg" viitab sellele, et üks faas, maailmakord, vaimne süsteem on hakanud taanduma. 

"Midagi uut on peale tulemas ja selle vahel on hämar ala, kus me veel päris täpselt ei saa aru, mis asi see uus on, mis formuleerub. See ongi natuke hirmutav, aga samas vabastav. Siin võib igasuguseid huvitavaid asju ilmneda," rääkis ta.

Diplomilavastus ja seal kõlavad tekstid on suuresti trupitööna sündinud. 32. lennu tudengi Erik Hermaküla jaoks tähendab vaheaeg etappi, kus üks asi pole veel lõppenud ning teine pole alanud.

"See periood on meil endal. Me oleme avalikult ette astumas, samas ei ole veel professionaalid, aga pole ka päris alguses," tõi Hermaküla näite.

"Mulle meeldib selle lavastuse juures otsinguhetk: ma otsin vaheaega hetkes, kus olen. Vahel kipub meelest minema, et oluline on hetkes õnnelik olla. Seda seisundit ma üritan saavutada ka lava peal," lausus noor teatritudeng Katarina Sits.

"Vahe aeg" etendub kaheksal korral Von Krahli teatris Telliskivis.