2019. aasta kõrvaussiga "Mõista-mõista" eesti muusikaradarile ilmunud sämist on saanud vaikselt, aga kindlalt kohaliku popräpi konstant. Lisaks viljakale muusikukarjäärile on noor räppar rabanud mitmel rindel ja tema Vikipeedia leht on kodumaiste artistide omade hulgas ilmselt üks kõige detailseimaid. Kuulajat viib taustauuringut tegema arvatavasti asjaolu, et teisel kauamängival "Südamelt ära" räpib säm sageli justkui loometee lõpusirgel olev veteran, kes nüüd oma saavutustele nostalgilise pilguga tagasi vaatab.

Esikalbumiga "Emps vaata kuis lendan ma" võrreldes leiab siit artisti, kes on vanem ja vahetum. Loos "Head lendu" kirjeldab räppar chipmunk soul'i biidi taustal kaasakiskuvalt oma senist eluteed, põimides sisse viiteid mänedžerile ja ema Kiale. Noorust tagaigatsev "Päikest ja soojust" mõjub plaadi kontekstis mõrumagusalt ning oleks patt mitte ära märkida loo innovaatilist produktsiooni, mis kombineerib melanhoolseid kitarrikäike osavalt Jersey club'i kiiretempolise perkussiooniga. Siin on hetki, kui säm realiseerib oma artistlikku eesmärki olla aval ja konkreetne, kuid tihti lipsab sisse ka liigset samasust eelneva materjaliga – leierdatuna kõlav tantsupala "Kõik mu süü" ja kolmeminutiline hooplus "Kesköö paiku" ei too lauale midagi uut ning jäävad nii sisult kui ka vormilt pigem žanri troopide mugavustsooni.

"Südamelt ära" suudab hooti olla lõikavalt personaalne ja ehe, kuid plaadi temaatiline fookus kipub tihtilugu laiali valguma, mistõttu kuuleb albumil mitut sämi: finantsvabaduse poole püüdlev investor, klubis edutult armastust otsiv idioot, ustav poiss-sõber või ebakindel noormees. Võib-olla selles peitubki asja tuum?