Küllike Joosing: vabu õhtuid koorijuhi jaoks ei ole
Dirigent Küllike Joosing pälvis tänavu Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali koorimuusika aastapreemia võrukeelse laulupeo Uma Pido peadirigendi ja Tartu laulupeo kunstilise juhi ametite pidamise eest. Joosing rääkis "Deltas", et kuigi koorijuhina tal vabu õhtuid pole, siis annab lauljatega tegelemine talle piisavalt palju tagasi.
Joosingu sõnul oli kultuurkapitali tunnustus ootamatu, kuid rõõmus üllatus. Uma Pidost jäi Joosingule meelde hästi suur kerguse ja helguse tunne. "Sealkandi rahvas on eriline vägi tänu sellele keelele, milles lauldakse. Ma tundsin, et kogu see tegemine läks nagu lepase reega. Meil oli väga tugev lavastaja, Diana Leesalu, ja see pidu oli väga tugevalt lavastuslik, koorid olid tõesti lavastuse osa ja see oli mulle väga hea kogemus, olla selles meeskonnas selle rolli kandja," rääkis koorijuht.
Tartu peost meenutas Joosing aga väga paljut päikest ja rõõmu ning nooruslikku energiat. "Meil oli meeskond väga värske ja uus, inimesed tegid seda asja esimest korda. Kui sa esimest korda midagi teed, siis sinus on sees see esimese korra tegemise energia. See mulle väga meeldis ja kandis ka mind," rääkis ta.
"Positiivne on see, et koorilauljaid, kes soovivad laulupidudel osaleda, on hästi palju. Seda oli mõlema peoga näha, et laulutahe on väga suur," rääkis Joosing. "Kui üldpeol toimuvad ettelaulmised, siis nendel kahel peol seda ei olnud. Natuke jääb alati neid riske, et osa inimesi ei ole alati repertuaari korralikult selgeks teinud. Üldjoontes, ma loodan, et see kõlas ikka kenasti kõik, tagasiside on selline olnud."
Kuigi koorilauljaid jagub, siis mure on dirigentide järelkasvu pärast, kes laulupeotraditsiooni edasi kannaks. "Ma arvan, et see probleem on olemas. Ma töötan Elleri kooli selle osakonna juhatajana, täna meil on seitse õpilast, üks läks akadeemilisele, aga tõsiasi on see, et kõigist neist ilmselt ei saa dirigendid. See töö on ikkagi väga kompleksne ja erinevaid tahke sisaldav, kasvõi see, et sa pead inimeste ees seisma ja nendega suhtlema pidevalt, võib selguda õpingute käigus, et see pole üldse sinu asi."
"Ma väga loodan, et see eriala läheb populaarsemaks, ka Tartusse on mõned noored dirgendid juurde tulnud, aga ma kardan, et probleem on suurem väljaspool Tallinna ja Tartut, neid noori ei jagu väikestesse kohtadesse," rääkis Joosing, et väikestes kohtades tuntakse ka alles nende õppivate noorte vastu huvi. "Olukord on selline, et nad kõik on juba kõikvõimalike kooride juures, kas meie endi õpetajate või kuskil juba tegutsevad, see puudujääk on olemas," rääkis Joosing.
Koorijuhina on Joosing enda sõnul pidanud ohverdama juba aastaid oma vabad õhtud. "Lauljal on ju lihtsam öelda, et täna on teatrietendus või reis, kuid mina olen ikka kohal. See on teema, mida võib iga dirigent rääkida, see on valikute küsimus. Aga enamasti annab see proov ja lauljatega tegelemine mulle nii palju tagasi, et ma ei kahetse neid valikuid," sõnas ta.
Toimetaja: Rasmus Kuningas
Allikas: "Delta", intervjueeris Marge-Ly Rookäär