Kultuuri kodu | Julge ja intiimne ballettmeister Mai Murdmaa
Kultuurkapitali 100. sünnipäeva puhul valmib tänavu lühiklippide sari "Kultuuri kodu", mis tutvustab läbi 2025. aasta Eesti kultuuri tähttegelasi. 18. klipis tehakse tänukummardus ballettmeister Mai Murdmaale.
Mai Murdmaa ema tõi hajameelsusest sünitusmajast koju vale lapse. Isa kahtles, kas see ikka on meie tütar. "Oma last ma ikka tunnen," väitis ema ja pahvis suitsu. Siis tormas uksest sisse ämmaemand ja lapsed said tagasi vahetatud. Aga väike Mai jäigi mõtlema: olen ma ikka õiges peres?
Balletikooli pandi Murdmaa nälja pärast. "Balletikoolis maksti stipendiumi. Mind pandi balletikooli kaheksa-aastaselt. Mina ei olnud see, kes unistas baleriiniks saamisest, nii et seda minus ei olnud," on ta meenutanud.
Balletikoolis oli tal piin puu ääres seista ja harjutada ning harjutusi lõputult korrata. Sellest vaatamata sai temast Estonia teatri solist, tantsis "Luikede järvest" musta luikegi. Ballettmeister lubas, et Murdmaa saab tulevikus tantsida kogu "Luikede järve", aga keset etendust ta kukkus, tekkis põlvetrauma ja ühtegi luike ta enam ei tantsinud. Ta oli siis vaid 20-aastane.
Ta kogus end ja läks Moskvasse GITIS-esse, et saada koreograafiks.
"Mai koreograafia ja tantsukeel oli nii teistmoodi. Ta ei matkinud kedagi. Kui ta midagi lõi, tuli see kõik tema seest," sõnas baleriin Kaie Kõrb ja lisas, et publik ei võtnud Murdmaa lavastusi alati hästi vastu. "See oli nagu liiga julge, oli ikkagi väga palju intiimsust, mida ei olnud harjutud laval nägema."
Lavastanud nii idas kui läänes, olles ballettmeister nii Estonias kui mujal, huvitab teda ühelt poolt Eesti juurikas, teiselt maailmakirjanduse klassika. Teda paeluvad dramatism ja tugevad inimtunded, mis kehastuvad erakordses liikumises.
*
Lühiklippide sarja režissöör on Erle Veber, tekste kirjutab Urmas Vadi ja loeb Marika Vaarik, arhiivis toimetab Ruth Alaküla, kaamerat juhib Manuel Mägi ning mikrofoni hoiab Mart Kessel-Otsa.
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: "Kultuuri kodu"