Tartu Ülikooli ja Teaduste Akadeemia professor Birute Klaas-Lang ütles, et kui rääkida sellest, kui hea on eesti teaduskeelel, siis nendes hoiakutes on toimunud viimase kümne aastaga olulised muudatused.

"Kui olid eelmised ja üle-eelmised riigikogu valimised, siis valimisprogrammidesse juba jõudis see, et peame eesti keelt kõrghariduses hoidma ja toetama, et teaduse keel on oluline," sõnas ta ja lisas, et eesti keelele, just ka teaduses ja kõrghariduses on viimase kümne aastaga rohkem tähelepanu osutatud, kui seda oli 2010. aastate keskel.

Tema sõnul on väga suured erinevused erialade vahel, kas on võimalik teadust teha eesti või inglise keeles. "Keeleteaduses on eestikeelseid ajakirju, mida me nimetame väga kõrgel ja rahvusvahelisel tasemel keeleteaduslikeks ajakirjadeks, päris mitmeid," selgitas ta ja lisas, et Tartu Ülikoolis on veel ka doktoritöid, mida kirjutatakse, kaitstakse eesti keeles, kuigi see on selges vähemuses.

"Ega siis humanitaarteadlased ja rahvusteadustega tegelejad ei pääse sellest, et inglise keeles avaldada. Me peame oma tulemused viima ka rahvusvahelise publiku ette, omaette küsimus on see, et me ei tohi unustada seejuures ka eesti keeles publitseerimast."

Akadeemik Jaak Aaviksoo lisas, et üks asi on see, et keegi kirjutab eesti keeles, aga mündil on ka teine pool: kes seda loeb?

"Kui lugejaid pole Eestis ühtegi, siis on küsimus, kas see on mõistlik, aga vastupidi, valdkondades, kus avalik huvi on suurem ja potentsiaalseid lugejaid on sadades või tuhandetes, siis peaks avaldama eesti keeles ning ma arvan, et seda tehakse ka," ütles ta ja mainis, et teadlased on enda nähtavuse suurendamisest huvitatud ka Eesti sees, mitte ainult rahvusvahelises avalikkuses.

"Tõsi on, et enamus teadusi on läinud nii spetsiifiliseks, et ühes valdkonnas ongi paarsada või paar tuhat inimest üle ilma laiali. Ma arvan, et on kujunenud praktiline või mõistlik tasakaal, aga olulisem, kui see kitsas erialane teaduskeel mingis spetsiifilises füüsika valdkonnas on kõrgkooliõpikud ja see, et meil on populaarteadus, mis jõuab lasteni, kes vaimustuksid sellest teadusest," sõnas Aaviksoo ja rõhutas, et pigem tuleks sinna rõhuasetus panna kui isiklikku teadusartiklisse.

Aaviksoo: sõna ja mõisted on kommunikatiivne tähendus, kui teda ei kasutata, siis ta on surnud sõna

"Eesti keel on nii oluline asi, et ainult rääkimisest ei piisa, tegusid tuleb ka teha" ütles akadeemik Jaak Aaviksoo ja nentis, et pigem võikski nii mõelda, et pidupäeva puhul me räägime, mis on meie plaanid ja mis on juba tehtud, aga ülejäänud ajal me teeme midagi eesti keele heaks.

"Sõna ja mõisted on kommunikatiivne tähendus, kui teda ei kasutata, siis ta on surnud sõna, sellest ei ole kasu," ütles ta ja lisas, et kuna uusi teaduslikke mõisteid ja termineid on miljoneid, siis kõiki neid eesti keelde kunagi ei tekigi.

"Peaksime oma energia suunama just nende mõistete juurde, kus kasutus on suurem, seega just õpikud ja populaarteaduslikud raamatud on need kohad, kust uued teadmised eesti keelde tulevad ja tuleb ka järelkasvav põlvkond, pole ainult 50-, 60- või 70-aastased teadlased omavahel, vaid on ka 7- ja 17-aastased, kes kannavad neid termineid läbi elu ja aastakümnete."

Keeleloome tuleks Aaviksoo arvates fokuseerida just sinna, kus ta paljuneb, juurdub ja kannab vilja.

"Sinna tuleks keele- ja terminiloome rohkem suunata kui andmebaaside sahtlite täitmisesse," rõhutas ta ja lisas, et inglise keele poole kaldumine pole ainult keeleline, vaid on ka kultuuriline nihe. "Need meediumid, millega suheldakse, olgu need kas Youtube või Tiktok, on paljudes teistes keeltes ja me märkame, kuidas noored ei kasuta eestikeelseid sõnu mitte nii nagu meie, vaid nii, nagu see mõisteruum on kujunenud eesti keeles."

"Me oleme väga palju tähelepanu ja ressursse suunanud sellele, et meie mitte-eestikeelseid kaasmaalasi õpetada eesti keelt rääkima, aga palju tähtsam on õpetada eesti keel selgeks arvutile. Kui arvuti ei õpi eesti keelt ära, siis seda keelt varsti ei enam ei ole," rõhutas ta ja lisas, et tuleks püüda teha kõik, et arvuti hea eesti keele ära õpiks.