Kõrb rääkis, et tantsusoov on saatnud teda ajast, mil ta oli väike tüdruk. "Isegi kui muusika kodus lihtsalt mängis, siis ma mäletan, et ma tahtsin selle järgi tantsida. Muusika pani mind liikuma," meenutas ta.

Kui aeg kätte tuli, läks Kõrb balletikooli katsetele, kuid sinna teda vastu ei võetud. "Minu jaoks oli see maailma lõpp. Mul varises kõik kokku," tunnistas ta.

Kõrb ei varisenud õnneks päriselt kokku, vaid astus aastaks spordikooli, kus ta karastus nagu teras. Õhtuti kaaluti kõiki õpilasi, keegi ei tohtinud kaaluda üle 30 kilo. Tüdrukud triikisid salaja saiad õhukeseks, et need öiseks nosimiseks linade vahele peita.

Olid need triigitud saiaviilud või tubli treening, aga teisel katsel pääses Kõrb balletikooli. Nüüd nägid kõik õpetajad kohe, et sellest tüdrukust saab priimabaleriin ja olid seepärast eriti karmid. "Ma ei andnud mitte kunagi alla. Oluline on mitte alla anda, oluline on raskused vastu võtta," lausus ta.

Suureks õnneks tipptasemel tantsija teel on tipptasemel koreograafid, kes vaat et ainult Kõrbi tantsitakski. Muidugi imelised partnerid, sealhulgas üks, kellega võib tantsida nii laval kui ka elus.

"Kui ma tagantjärele oma rolle ja etendusi vaatan, siis ma ise ka ei usu, et neid on nii palju olnud. Ma olen olnud tohutult õnnelik, et ma olen saanud tunda väga erilist Eesti publikut. See jääb ka meelde," tunnistas ta pisarsilmi.

*

Lühiklippide sarja režissöör on Erle Veber, tekste kirjutab Urmas Vadi ja loeb Marika Vaarik, arhiivis toimetab Ruth Alaküla, kaamerat juhib Manuel Mägi ning mikrofoni hoiab Mart Kessel-Otsa.