Kuigi Valve Pormeister sündis Tallinnas, veetis ta lapsepõlve Järvamaal Albu vallas. Nii on maaelu Pormeistrile hingelähedane. Ise ütles ta kokkuvõtvalt: "Minu elutöö, kui nii suureliselt võib väljenduda väikese inimese puhul, on teoks saanud maal."

Pormeistri esimene hoone valmis ometi linnas – selleks oli Lillepaviljon. See on Pormeistri puhul ka väga märgiline teha lilledele paviljon, sest peale keskkooli lõppu õppis ta aiandust, aga kuna algas teine maailmasõda pandi kool kinni. Pooleli jäid ka agronoomiaõpingud. Alles peale sõja lõppu astus Pormeister ERKI-sse ja erialaks valis ta aia- ja pargikujunduse.

Ega maal pea inimesed katkistes dressides käima ja laudas või kasvuhoones elama. Seepärast hakkas Pormeister maa-arhitektuuri moderniseerima. Valmisid Kurtna linnukasvatuse katsejaama peahoone ja taimekaitsejaam Sakus. Jäneda sovhoostehnikumi õppehoone puhul tekib küsimus, kas Sydney ooperimaja on saanud siit inspiratsiooni.

Suuremat osa tema töödest peetakse sõjajärgse modernismi tippudeks. Pormeister ei lennanud oma majadega loodusele peale, et tehke aga plats tühjaks, vaid justkui istutas hooned kenasti maastikule. Sündisid terviklikud maailmad, haljastus ja siseviimistlus põimusid ühte.

Ja kui üldiselt käib kingsepp paljajalu, siis Pormeister porjekteeris ka endale kodu. Lisaks projektidele ja joonistele kujundas Pormeister ka aiapäevikut. Aastast 1970 leiab sissekande: "Uus pihlakas istutatud sissepääsu juurde. Pihlakas on minu südamepuu, sõbralik õnnepuu."

*

Lühiklippide sarja režissöör on Erle Veber, tekste kirjutab Urmas Vadi ja loeb Marika Vaarik, arhiivis toimetab Ruth Alaküla, kaamerat juhib Manuel Mägi ning mikrofoni hoiab Mart Kessel-Otsa.