Mõte George Orwelli ülemaailmselt tuntud "1984" lavale tuua sündis lavastaja Taavi Tõnissonil võimalusest teha koostööd muusika- ja teatriakadeemia lavakunstikooli 32. lennuga.

"Ma hakkasin otsima materjali, mis võiks kõnetada nii mind kui ka nooremat põlvkonda. Kui see Orwelli tekst mulle kätte sattus, tekkis mingi äratundmine. Ma olin isegi üllatunud, et see materjal on praeguses ajas nii akuutselt aktuaalne ja muutub iga päevaga järjest aktuaalsemaks," rääkis ta kultuurisaates "OP".

Lavastaja tõdes, et "1984" lavastamine on mõnes mõttes nagu hirmudega tegelemise viis.

"Eks ma kardan kõige rohkem seda, et ühel hetkel hakatakse meie vabadusi piirama ja ühel hetkel on see välisvaenlane meie piiri taga. Olles mitme üsna väikese lapse isa, teeb see mind väga murelikuks. Ma mõtlen, et võib-olla on mul julgust reaalselt elus asjadega rohkem rinda pista, kui ma olen saanud nendega teatri kontekstis tegeleda," rääkis ta.

"Täna me veel õnneks ei ole selles seisus. Täna on meil kõik veel väga hästi. Ja võib-olla kui me täna nende teemadega tegeleme, mitte ainult mina keskealise inimesena, vaid ka noorem põlvkond, võib-olla me suudame siis mingitest valikutest hoiduda, mis võivad meid ühel hetkel viia sellisesse punkti, kuhu me ei taha jõuda."

Julia osatäitja Mirjam Aavakivi luges Orwelli romaani esimest korda gümnaasiumis. "Ma mäletan seda tunnet. See jättis väga sügava mulje, kuigi olukord oli maailmas täiesti teine ja sellel ei olnud sellist konteksti ümber," meenutas noor näitleja.

Winstoni osatäitja Joonas Koff märkis, et teda pani tekst mõtlema sellele, kuidas ekstreemsetes olukordades vastu pidada. "Kuidas leida endas julgus ja tugevus, kui sind näiteks piinatakse. Et oma tõele truuks jääda ja teha sellises olukorras õiget asja."

Tudengitele lavastaja hinnaalandust ei tee. "See on selles mõttes teistmoodi, et nad on tõesti väga noored, neil on võib-olla natukene vähem kogemust, aga samas kompenseerivad selle oma tahtejõu ja energiaga. Mingis mõttes nad veavad mind enda järel," kiitis ta noori.

Tõnisson loodab, et lavastuse vaatajad võtavad endaga teatrisaalist kaasa tunde, et lootust on. "Ma loodan väga, et inimene võtab kaasa selle tunde, et temast sõltub ka midagi," lausus ta.