Möödunud kuul pälvis lavastuses peategelast kehastav Marika Barabanštšikova hotell Pallase teatristipendiumi.Barabanštšikova tunnistas, et saadud stipendium tuli talle suure ootamatusena. "Kõige suurem rõõm on mul ikkagi Ellen Niidu üle. Etendused on nagunii välja müüdud, aga läbi selle stipendiumi saab temast rohkem rääkida ja teda saab fookusesse tuua, sest ta on meie ja meie laste kaitseingel," avaldas ta.

Alates 1996. aastast Vanemuises töötanud Barabanštšikovat hoiab teatris mäng. "See mängurõõm ja võimalus mängida on põhiline asi, miks ma teatris olen. Ja muidugi ka mängukaaslased, kolleegid. Mäng hea kaaslasega viib meid sellistesse tundmatutesse kohtadesse, kuhu sa ise ei oleks võib-olla läinud. Nendest kohtades on väga tore olla," kirjeldas ta.

Kui esimesed paarkümmend aastat mängis Barabanštšikova teatris tüdrukuid ja poisse, siis ühel hetkel jõudis kätte aeg, mil ta hakkas naisi ja emasid mängima. Näitleja sõnul oli see murranguline hetk. "See kasvatas mind inimesena küpsemaks ja sai elu teise vaatenurga alt vaadata," lausus ta ja lisas, et kõige rohkem on talle aga meeldinud mängida päriselt elanud inimesi. "Neid on mul õnnestunud mitmel korral mängida."

Seda, et Barabanštšikova saab Ellen Niitu mängida, kuulis ta lavastajalt umbes pool aastat varem. "Kui Kaili (lavastaja Kaili Viidas - toim) mulle seda ühel teatripeol ütles, siis mul tuli nutumaik suhu, sest Ellen on oma inimeseks olemisega, minu hinge jätnud tugeva jälje juba siis, kui ma veel lugeda ei osanud," meenutas ta esmast emotsiooni. "Ilmselt oli temas midagi sellist, mis mõjus lapse hingele. Ma ei oskagi öelda, mis see oli. Ju siis midagi sellist, mida ei olegi võimalik sõnadesse panna. Temas oli midagi nii omast, lähedast, sooja ja mõistvat."

Laval soovibki Barabanštšikova Niidu olemust edasi anda. Kuna Ellen Niit oli noorena väga tugev purjetaja, aitab see ka Barabanštšikoval laval olles kahe jalaga tugevalt maa peal olla. "Kui perekonnaelus ja laste kasvatamises hakkavad asjad loksuma, siis Ellen on see, kes on kahe jalaga maa peal ja hoiab seda purjekat nii-öelda tasakaalus. Seda ma hoidsin sisemiselt ja hinge tasandil oma teadvuses kinni ja see aitas mul lavamaailmas orienteeruda."

Samuti võttis ta endaga kaasa märtsipommitamisest saadud šoki, mida 15-aastane Ellen Niit koges. "Ta on öelnud, et tal kadusid kõik sõnad ära. Ta on pärast üritanud ka märtsipommitusest luuletuse vormistada, aga see ei jõudnudki täisvormistuseni. See lapse hingešokk, et sõnad kaovad seda õudust nähes ära, seda ma elasin ka omamoodi läbi ja mõtlesin, et seda on ka hea rolli kaasa võtta. Ma tõin endale niimoodi paralleeli, et kui ta lõpuks Jaan Krossiga kohtus, tulid läbi Jaani tema ellu sõnad tagasi ja ta sai sellest lapse šokist üle," lausus näitleja.