Pianist Sten Lassmanni suureks kireks on eesti klassikalise muusika pärandi uurimine, mängimine, salvestamine ja lavale toomine. "Ja lavale mitte niivõrd muusikalavale, vaid kultuuriavalikkuse fookusesse," rääkis ta kultuurisaates "OP".

Praegu on tal käsil Artur Lemba esimese klaverisonaadi noodigraafika esimese korrektuuri lugemine. "Ma olen nende noodi esmaväljaande toimetaja. See tähendab praktiliselt seda, et ma istun kahe ekraani ja klaveri taga, mängin aeglaselt kogu seda muusikat ja vaatan korraga helilooja käsikirja, paljudel juhtudel ka käsikirju, sest erinevad allikad on vaja läbi vaadata," kirjeldas ta tööprotsessi.

Lemba esimene klaverisonaat pärined 1940-ndatest. "See on tohutu klaverisonaat. See on paradoks. Artur Lemba oli eesti esimene suur klaverivirtuoos ja ta on ainulaadne inimene kogu eesti muusikas ja kultuuris, sest ta saavutas rahvusvahelise tunnustuse ja taseme kolmel positsioonil: ta oli hinnatud helilooja, kontsertpianist ja pedagoog. Kogu eesti muusikaloos ei ole olnud mitte ühtegi inimest, kes oleks saanud kolmes asjas rahvusvahelise tunnustuse ja taseme."

Hiljuti sai valmis kogu Artur Lemba viiuli- ja klaveriloomingu noodiväljaanne. "Kõik Lemba teosed selles žanris on nootidena ilmunud. Samal ajal valmistasin ette selle muusika ettekandmist ja salvestamist koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kontsertmeistri Triin Ruubeliga. Tegime paralleelselt proove, õppisime seda muusikat ja samal ajal lugesin kõiki käsikirju ja lugesin noodiväljaande korrektuuri. Kogu selle töö tulemusena ilmub meil ka plaat, mis alustab suurt seeriat "Artur Lemba kogutud kammermuusika"," tutvustas Lassmann.