Näitus "Spiegel im spiegel" avati pidulikult Dresdeni Lipsiusbau kunstihoones möödunud neljapäeval. Avamisel osales ka president Alar Karis.

Näitusel saavad kokku Arvo Pärdi ja Gerhard Richteri, August Matthias Hageni ja Caspar David Friedrichi, Eduard Wiiralti ja Otti Dixi, Konrad Mägi ja Max Pechsteini, Ülo Soosteri ja Joseph Beuysi ning paljude teiste Eesti ja Saksa suurkujude looming. Nüüdiskunstnikest osalevad näitusel Kristina Norman, Jaanus Samma ja Edith Karlson.

Polli sõnas, et näitus sai suurust arvestades kokku pandud võrdlemisi kiiresti. "Tegime seda umbes kaks aastat, aga meeskonnad on tõesti väga suured olnud. See on olnud suurim koostöö Eesti Kunstimuuseumi ja Dresdeni kunstikogude vahel. Kui Eesti Kunstimuuseumil on viis maja, siis Dresdenis on riiklikul kunstikogul 15 erinevat muuseumi ja hoonet," selgitas Polli.

Väga palju on ka partnereid ERM, Arvo Pärdi keskus, Tartu Kunstimuuseum, Tartu Ülikooli muuseumi jt.

"Et saada liikuma ligi 150 kunstitööd, on olnud suur katsumus. Näitusel näeb Dresdeni kogudest välja toodud keskaegset kuldmünti, aga samas on ka kaasaegset kunsti," rääkis Polli ning lisas, et Dresdenis on väljas ka möödunud aasta Veneetsia kunstibiennaalilt pärit Edith Karlsoni nelja ja poole meetrised skulptuurid. "Praegu tundub, et saanud umbes täpselt selline, nagu me tahtsime."

Initsiatiiv suure Eesti kunsti näituse tegemiseks tuli Dresdeni poolt. "Sellest on hea meel, aga nende poolt oli eriline huvi ka Arvo Pärdi vastu, kes tähistab tänavu oma 90. sünnipäeva. Nii Dresdenis kui ka Saksamaal laiemalt on Arvo Pärt hästi tuntud. Pärdiga seostus Dresdenis kohe see, et kui meil siin on Arvo Pärdi keskus, siis Dresdenist on pärit suur saksa kunstnik Gerhard Richter. Nii et nende poolt oli soov, et oleks dialoog ning side Richteri ja Pärdi vahel," selgitas Polli.

"Kuraatoritena tundus meile dialoogi motiiv väga huvitav. Et mitte lihtsalt näidata eesti kunsti Saksamaal, vaid panna see eesti kunst panna dialoogi saksa kunstiga. Pärdist ja Richterist hakkasime mõtlema, millised võiksid olla teised kokkupuutepunktid läbi ajaloo. Või momente, kus kunst ise näitab seda sidet Saksamaaga, ennekõike Saksimaa ja Dresdeniga," lisas ta.

"Ma usun, et need saksa nimed, kes on näitusele välja otsitud, aitavad kõneleda ka Eesti kunstnikel, kes näitusel väljas on. /.../ Eesti kunsti ei ole varem niimoodi läbi mängitud. Konrad Mägi ei ole kunagi olnud Max Pechsteini kõrval. Me ei ole ise neid kooslusi ka enne näinud. /.../ Me mõjusime Dresdenis võimsalt. Me ise naersime, et see on tõeline Eesti invasioon," rääkis Polli.

Polli täpsustas, et Richterit ja Pärti on kokku toodud ka varem, aga alati on toodud Pärdi muusika Richteri näitusele. "Meile, kes me tegeleme kujutava kunstiga, tundus, et vaadates Pärdi muusika-käsikirju, eriti 60- ja 70-ndatest, siis tundus, et ta on väga visuaalne. See materjal on väga huvitav, kuidas ta oma mõtteid muusikapäevikutes läbi mängib. Saime Arvo Pärdi keskusega nii kaugele, et viisime Dresdenisse originaalkäsikirjad ja ehitanud sellise "Arvo Pärdi kabeli", mis sarnaneb kabeliga Arvo Pärdi keskuses, ja kus on väljas noodilehed," selgitas Polli.

"Praegu on suur hitt näitusel Arvo Pärdi oma käega maalitud triibuline lillepott, mis on näide sellest, kuidas heliloojana uut hingamist otsides aitab sellele kaasa mingi teine kunstiline tegevus. Ta tõesti 70-ndatel tegi ise oma käega kunstilisi harjutusi," lisas Polli.

"Arvo Pärt on tõesti Saksamaal olnud värava-avaja mitte ainult Eesti muusikaelule, vaid ka Eesti kujutava kunsti elule."

Oma roll on ka Eesti Vabariigi 100. sünnipäeval, mis tõi kaasa Eesti suurema rahvusvahelise nähtavuse, aga mis jäi koroona-ajal soiku. "Mulle tundub, et me praegu hakkame uuesti mingeid vilju lõikama. Tegelikult on Eesti Kunstimuuseumil ka järgmisel aastal hästi mitmed suured rahvusvahelised projektid. Nii Pariisis kui ka Londonis. Pariisi lähme näiteks kolme Eesti naiskunstnikuga," rääkis Polli.

Suurte rahvusvaheliste näituste avamisel mängib suurt rolli kohaliku kultuuriatašee olemasolu. "Nii Saksamaa, Prantsusmaa kui ka Inglismaa puhul on tulnud initsiatiiv või vähemalt erakordselt suur tugi just nendelt ja teeme nendega väga tihedat koostööd," sõnas Polli.

Selle aasta oktoobris avatakse näitus "Spiegel im spiegel" ka Kumus. "Kui Dresdenis on vähemalt kaks kolmandikku näitusest Eesti kunst, siis Kumus tahaksime me vastupidi teha."