See on puhas juhus, et võidupühale sattunud blogipostituses soovitatav teos algab lausega: "Sõda, juba jälle." Kuid rindeuudistest väsinud ning maale grillima ja sääski söötma suundunud eestlasel ei tasu sellest ehmuda. Kim Thúy õmbluke romaan "Em" läheb edasi Triinu Tamme tõlkes nõnda: 

"Kus iganes leiab aset konflikt, sinna lipsab ka headus ja leiab endale koha kurjuse pragudes. Reetmine käib käsikäes kangelaslikkusega, armastus heidab ühte hülgamisega. Vaenlased lähevad üksteisele vastu ühe ja sama eesmärgiga: saavutada võit. Selles nende ühises ürituses ilmneb, et inimene võib olla korraga tugev, nõder, alatu, aus, suuremeelne, saamatu, siiras, süütu, juhm, julm, julge. Sellepärast ongi sõda. Juba jälle."

Sellega võiski õigupoolest soovituse lõpetada. Maitseproov on käes, stiil selge. Me saame siit teada, et Thúy on autor, kes ei pööra pilku ära jõhkruselt ja valult, kuid otsustab siiski otsida koleduste keskelt ilu ja headust, ning suudab neid ka leida. 

Sõda, millest Thúy jutustab, on Vietnami sõda. Tema sõda. Sündinud 1968. aasta Vietnamis, põgenes ta 10-aastaselt perega Läände ja temast sirgus lõpuks Kanada kirjanik. Eesti lugeja sai tutvust teha Thúy läbimurderomaaniga "Ru", mis ilmus meil 2014. aastal, samuti Triinu Tamme tõlkes. Kümmekond aastat hiljem naaseb Thúy romaaniga "Em" lahinguväljale, et jutustada sõjast, mille statistikas, nagu iga teisegi sõja puhul, pole kunagi kokku loetud luhtunud unistusi, murtud südameid ega armastust. 

"Em" on struktuurilt fragmentaarne teos, sest sõda lõhub inimeste elud kildudeks. Thúy on neid kilde kokku kogunud terve oma elu ja laob neist katkelist mosaiiki, mille dokumentaalsest materjalist joonistuvad välja orvud, lesed, traumeeritud sõdurid ja pidetud põgenikud. Laiali pillutatud inimeste vahel jookseb aga ühendus kui punane niit raamatu kaanel – habras, heitlik, katkematu. Neid niite pidi Thúy lähebki, kartmatult ja hellalt. Tuletab meelde, et julmuse keskel on lahkus see, mis hoiab maailma koos. 

Raamatu pealkiri "em" on homonüüm, millele võib leida vaste nii vietnami kui ka prantsuse keelest. Esimeses tähendab see väikest õde või venda, kahest sõbrast nooremat või paarisuhtes naist. Prantsuse keeles võib selles näha verbi "armastama" käskivat kõneviisi. Armastagem.