Balletikoolis vaadati esmalt Nõmmikut kahtlevalt – käed ja jalad on küll lühikesed, aga proovime. Printsid ja armastajad polnud tema rollid, ta oli karaktertantsija, keda tulid ka kolleegid lava kõrvale vaatama, sest see oli lihtsalt nii lõbus. Ballett aitas Nõmmikut ka sõjaväes, kus ta andis ülemuse tütrele balletitunde ja pärast istus õhtusöögilauda.

Väike Sulev ei teadnud, kes on tema isa. Teda kasvatasid suure armastusega ema ja kolm tädi. llmselt seepärast oli ta ka ise soe hing nii tekstikirjutaja kui ka teatri- ja filmilavastajana. Tema naljad polnud kunagi kurjad, isegi kui need olid üliteravad. Uduvere Aadu ja Kärna Ärni peale lihtsalt pole võimalik vihastuda.

Nõmmik on öelnud: "Mees, sa pead naljast aru saama. Nali pole mitte ilmaasjata maailma tehtud." Ja pole midagi imestada, et tema esimese flmi žanriks oli komöödia. Nõmmiku komöödiafilmid "Mehed ei nuta", "Noor pensonär" ja "Siin me oleme" on ja jäävad kultuslikeks. Neid tsiteerivad eestlased peast tunde, nagu võib kuulata kunstiteadlast.

Lühiklippide sarja režissöör on Erle Veber, tekste kirjutab Urmas Vadi ja loeb Marika Vaarik, arhiivis toimetab Ruth Alaküla, kaamerat juhib Manuel Mägi ning mikrofoni hoiab Mart Kessel-Otsa.