Nii nagu on olemas peavool, on alati jõulise alternatiivina olemas Peeter Jalakas. Aastal 1992 ilmus Eesti teatripilti Von Krahli teater, mis lõikas end žiletina meie teatripilti. "Selge see, et iga sellise töö taustal on soov ise kuidagi õilsamaks ja targemaks saada. Selles mõttes on see kõik üsna egoistlik tegevus," on Jalakas öelnud.

Näib, et Jalaka jaoks on teater üks hiiglaslik katel, kuhu saab kõiksuguseid asju sisse panna. Selles pajas sobivad omavahel kokku nii sõna, muusika kui ka tants, rääkimata videost, mida vaadates arvasid paljud, et see on nüüd küll teatri lõpp. Aga ei midagi sellist – kõik see keeb kenasti kokku enneolematuks vaatemänguks.

Ja kuigi Jalakas on siin ja tänases päevas oma uute suundade, tehnoloogiliste vidinate ja multimeedia teatriga, on paljudes tema lavastustes oluline soome-ugri juurikas ja Eesti pärimuskultuur.

Jalakas on tõeline kultuurivedur, kes on käima tõmmanud näiteks Teatriinfo Keskuse, juhtinud muusikafestivali, ooperiprojekte ja algatanud teatrifestivali Baltoscandal. Ja kui keset Baltoscandali festivali tuli rahareform, müüs Jalakas miinusest väljaronimiseks maha oma auto.

*

Lühiklippide sarja režissöör on Erle Veber, tekste kirjutab Urmas Vadi ja loeb Marika Vaarik, arhiivis toimetab Ruth Alaküla, kaamerat juhib Manuel Mägi ning mikrofoni hoiab Mart Kessel-Otsa.