Seadusega liigub rahvaraamatukogude toimimiseks ja arendamiseks vajalike riiklike ülesannete täitmine (nõustamine, koolitamine, üleriiklike teenuste ja programmide koordineerimine jmt) maakonnaraamatukogudelt loodavasse üleriigilisse arenduskeskusesse ja piirkondlikele esindajatele. Maakondade vahel on kindlasti erinevusi ning on piirkondi, kus maakonnakesksed lahendused on siiani täitnud oma rolli hästi. Samas on mitmetes piirkonnas on selgelt näha, et riiklike ülesannete täitmine senisel kujul ei vasta enam tegelikule töökorraldusele ja parem koordineerimine oleks vajalik.

Mitmetes maakonnaraamatukogudes on tekkinud olukord, kus riigi rahastatud ametikohtadel olevad töötajad täidavad osaliselt kohaliku omavalitsuse ülesandeid. Vallaraamatukogude seisukohast on tegu ebavõrdse kohtlemisega, sest meil ei ole sel kujul täiendavaid (ja kõrgema palgaga) töötajaid kuskilt võtta. Samal ajal on paljude omavalitsuste keskraamatukogud juba aastaid täitnud edukalt selliseid ülesandeid nagu kogude komplekteerimine, mis varasemalt olid seotud maakondliku tasandiga.

Samuti teevad erinevate valdade keskraamatukogud juba praegu koostööd koolituste ja kogemustevahetuse korraldamiseks. See tähendab, et praktikas on toimunud loomulik areng eelnõus kavandatud suunas – suurem vastutus on liikunud kohalikele raamatukogudele.

Piirkondlike esindajate süsteem, mis luuakse, on vajalik vallaraamatukogude edasiseks nõustamiseks ja riiklike ülesannete koordineerimiseks. Kuidas see täpsemalt korraldatud saab, on veel ebaselge, aga usume, et koostöös leiame toimivad lahendused. Kasutaja vaatest on kindlasti väga oluline ka uus ühtne raamatukogusüsteem, mille hankimiseks seadus raamistiku annab.

Kultuuriministril on õigus: raamatukogud arenevad kiiresti ning muutuvad kogukondades ja kohalikes omavalitsustes üha tähtsamateks. Need ei ole enam ammu ainult raamatute laenutamise kohad, vaid kogukonnakeskused, mis pakuvad ligipääsu nii kultuurile ja infole kui ka praktilistele võimalustele tegeleda õppimise ja enesearenguga.

Ministri loetletud näidete nägemiseks ei ole muide sugugi vaja Helsingisse sõita, ka Eestis saab juba praegu mitmes raamatukogus kasutada õmblusmasinaid, kujundada ja trükkida pilte särgile, laenata tööriistu ning tegeleda muusikaga. Seega on raamatukogud juba tuleviku suunas hoogsaid samme tegemas. Vallaraamatukogud ootavad uut seadust, et arenguga edasi minna.