Näitusel saavad kokku kaks erinevat käsitlust mälust, mis leiavad väljenduse õrnades keraamilistes ja klaasist teostes. Evelina Lindström läheneb mälule Henri Bergsoni kestvuse mõiste kaudu, Maarja Mäemets vaatleb seda aga ruumilise struktuurina.

Bergsoni järgi ei kulge aeg elatud kogemuses lineaarselt ega ühtlaselt, vaid liigub erineva rütmi ja intensiivsusega. Mälu ei ole tema jaoks mitte mineviku arhiiv, vaid jätkuvalt toimiv ja kestev muutuja. Lindströmi teostes väljendub see idee korduvates pärlivormides, mis osutavad sellele, kuidas ärritusest või võõrkehast, näiteks liivaterast, võib aja jooksul kujuneda midagi terviklikku ja tugevat.

Mäemetsa teostes ilmneb mälu ruumina, milles mälestused on talletatud, ümber paigutatud või osaliselt kaduma läinud. Vaataja kohtab treppe, mis ei vii kuhugi, tühjasid anumaid ning silma- ja käeulatusest kõrgemale tõstetud objekte, muutes mälu seeläbi fragmenteerituks ja vaid osaliselt ligipääsetavaks.

Oma installatsioonides lähtub Mäemets Vana-Kreeka mälupalee meetodist, mille puhul mälestused paigutatakse kujuteldava arhitektuuri eri punktidesse. Kui traditsiooniliselt kasutatakse seda tehnikat teadmiste korrastamiseks ja keerulise teabe meeldejätmiseks, siis Mäemets rakendab seda emotsioonide, mälestuste ja isiklike kogemuste kaardistamiseks.

Näituse "Läbi" kuraator on Lilian Hiob-Küttis. Väljapanek jääb Housepea galeriis avatuks kuni 19. juulini