Veneetsia arhitektuuribiennaal on suurim riiklikul esindusel põhinev rahvusvaheline arhitektuurinäitus. Konkursiga otsitakse Eesti väljapaneku ekspositsiooni näituse projekti, mis oleks üleilmselt aktuaalne, käsitleks Eesti arhitektuurikultuuri olulisi tahke ning suudaks biennaali publikule paeluvalt ja sisukalt rääkida sellest, mis muudab tänases maailmas arhitektuuri oluliseks.

Eesti väljapaneku komissari Karen Jagodini sõnul otsitakse rahvuspaviljoni ekspositsiooni ideed, mis oleks üleilmselt aktuaalne, käsitleks Eesti arhitektuurikultuuri olulisi tahke ja suudaks biennaali publikule paeluvalt ning sisukalt rääkida sellest, mis muudab tänases maailmas arhitektuuri oluliseks.

"Otsime eeskätt küpseid ja terviklikke ideid, millel oleks tugev sõnum ja selge vaatenurk ning suhestus arhitektuurivaldkonna, ühiskonna või maailmaga laiemalt," selgitas Jagodin ootusi võidutööle.

Konkursile oodatakse osalema nii arhitekte, sisearhitekte, maastikuarhitekte, disainereid, kuraatoreid, kunstiteadlasi, arhitektuuriajaloolasi kui teisi arhitektuuri valdkonnaga seotud mõtlejaid. Meeskond võib olla nii kohalikest ekspertidest koosnev kui ka rahvusvaheline, kuid igas meeskonnas peab olema vähemalt üks Eesti konteksti tundev osapool. Konkursi osavõtukeel on eesti keel.

Konkursi esimese etapi tähtaeg on 23. augustil. Esimeses etapis esitatud tööde seast valib žürii välja viis parimat tööd, mis pääsevad teise etappi. Teise etappi pääsenud tööde autorid arendavad oma projekte edasi, töötavad näitusepinnaga ning nad kutsutakse oma kuraatoriprojekti avalikult esitlema.

20. arhitektuuribiennaal on avatud 8. maist 21. novembrini 2027. aastal. Eesti väljapaneku elluviimist seekordsel arhitektuuribiennaalil juhib Eesti Arhitektuurimuuseum, mille koostööpartnerid on kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.

Biennaali peakuraatorid on Hiina arhitektid Wang Shu ja Lu Wenyu ning selle peateema on "Do Architecture – For the Possibility of Coexistence Facing a Real Reality" ("Teha arhitektuuri – kooseksisteerimise võimalikkusest tegelikkusega silmitsi seistes").

Peakuraatorite sõnul kutsub teema arhitekte pöörduma tagasi arhitektuuri kui reaalse, materiaalse ja kohaspetsiifilise tegevuse juurde. Nad rõhutavad, et tänapäeva maailmas tuleb arhitektuuril vastata samaaegselt keskkonna-, kultuuri- ja ühiskondlikele kriisidele ning otsida võimalusi eri liikide, kogukondade, väärtuste ja elukeskkondade kooseksisteerimiseks. Biennaal keskendub arhitektuurile kui praktilisele tegevusele, mis sünnib reaalses kohas, olemasolevate tingimuste ja ressurssidega arvestades.

Riiklikelt väljapanekutelt ei nõuta tingimata seotust biennaali peateemaga, ent peanäituse teemapüstitusega suhestumine aitab paigutada Eesti väljapaneku biennaalipubliku jaoks laiemasse konteksti ja võib anda väljapanekule olulist lisandväärtust ja suuremat kõlapinda.

Eesti on osalenud Veneetsia arhitektuuribiennaalil alates 2000. aastast.