Holy Motors – "Hellishly Hot"

Veel Holy Motorsit 16. oktoobril ilmuvalt albumilt! Enne loo käima vajutamist kartsin, et ma ei taastu bändi esimesest eestikeelsest singlist, sel suvel ilmunud loost "Tallinn täna õhtul" enam mitte kunagi ja jäängi järgmist eestikeelset lugu ootama. Aga Eliann Tulve suudab uhiuuel singlil leida mingi hoopis uutmoodi olemise, mis koos jõnksutava, tantsiskleva ja kurve võtva esitusega need hirmud üpris kiirest lahustas. Arvestades, et viie maailma linna hulgas, kust Spotify andmetel Holy Motorsit kõige rohkem kuulatakse, ei ole isegi Tallinnat (aga on näiteks Istanbul), siis ongi neilt raske tõsimeeli eestikeelsust nõuda, ükskõik kui hästi see ka ei õnnestunud. Ning õnneks õnnestus hästi ka "Hellishly Hot", mis küll pigem kujutab endast esimest õhtust tuuleiili, mis liiga palava päeva järel mööda põsesarnasid puhuma hakkab, kui põrgukuumust, mida laulu pealkiri lubab.

Robin Koljak – "I Love My Boat"

Uue muusika reede debüüdi teeb Robin Koljak, kes avaldas kolmapäeval topeltsingli, mis kannab nime "Try Being a Crow". Esimene kahest loost, "I Love My Boat", on igati lõbus, pingevaba ja naiivne meresõidu-kantri, mis ei ole ei väsitavalt "kantri" ega ole ka päris meie mõistes folk, vaid leiab nende vahelt mingi huvitava vaheala, mida meil liiga tihti ei kuule.

Clicherik ja Miauf – "Musita"

Aasta esimeses pooles pärast EP "Elekter" välja andmist Universali sulgemise järel "koduta" jäänud Clicherik on nüüd jõudnud sinna, kuhu ikka kiputakse jõudma ehk siis plaadifirma Kurvad uudised juurde. "Musita" peal jätkab Clicherik otsinguid hüper-räpi radadel, kaasas lauljatar Miauf, kes esines siinsamas rubriigis juunikuus vägagi edukalt singliga "Parem".

Zetod – "Lätsi küllä"

Folgisuvele panevad punkti või ühe viimase komadest Zetod uue singliga, mis peaks jõudma järgmisel aastal ilmuvale albumile, millest samuti koos singliga teada antakse. Ise võinuks muidugi pea anda, et see lugu on Zetodel juba ilmunud. Samas neil ongi võib-olla kõik lood, mis nad veel kunagi teevad, mõnes mõttes juba ilmunud, mis siis, et suurem osa neist on ilmumata. Eks olegi hästi väsitav, kui tead, et midagi töötab/maitseb/meeldib, näiteks heast materjalist mugav särk, ja lähed seda siis uuesti otsima ja ostma, kuid avastad, et vahepeal on seda ebavajalikult muudetud või on see hoopis riiulitelt ära kadunud. Zetode lood on alati riiulil ja vastavad varem seatud ootustele.

Sadu – "Laulu.seest.välja.ei.saa"

Hüüumärgi võiks see-eest folgisuvele (eeldusel, et siuke asi üldse olemas on) panna ju ka Sadu uus singel. Ainult et nende niigi popi poole kaldus pop-folk lükkab värskel lool täielikult popi-käigu sisse. Ei mahu uus lugu nagu kuidagi Sadu senisesse šablooni, selleks on ta liiga suur, tihe ja isukas. Äkki isegi ambitsioonikas? Folgiga tegeleb siin veel ainult mõne salmi ülesehitus ja esitus ning tervet laulu läbiv pinin, mis võib-olla kaugelt kuulates nii viiul kui ka torupill, aga miks mitte hoopis sämpel mõnest Skrillexi müristamisest. Villaste sokkide lõhna aetakse toast välja ka õnnestunud muusikavideoga, mis justkui eba-saduliku koreograafiaga (on see hiphop? house?) joonib veel omakorda loo uutmoodi tihedust alla ning lõdvendab folgi-ohjasid.

Muusikasuve lõpus on Sadu uus lugu hüüumärk igal juhul. Kas me võime rääkida Sadu suvest (ja tegelikult ka aastast) kui kõige edukamast, mis mõnel kohalikul bändil olnud on. Kõrvalt vaadates on selline mulje igatahes jäänud, aga see mulje, kui ta kord juba tekib, võib-olla toidab ja veenab ka iseennast üpris hoolsalt. Loodetavasti aasta lõpus soostub Sadu avaldama, mitu piletit kaubaks läks. Enne veel on aga oodata Sadu teist albumit, mis ilmub juba oktoobris.

Duo Ruut ja Andre Maaker – "See on väljade laul"

Kui juba selle folgisuve kord välja mõtlesime, eks ratsutame sellega siis edasi ja kuulutame üheks lõpupeol osalejaks ka Duo Ruudu, kes andis välja viimatisel tantsupeol kõlanud loo "See on väljade laul". Lugu valmis Viivi Luige luuletusele ning kitarril toetas duot Andre Maaker.

Surekoer ja Benakanister – "Monoloog"

Pikalt erinevate nimede all Eesti hiphopis tegutsenud Surekoer annab välja oma albumit "Sureshot" ühe loo kaupa. Ei saaks öelda, et oleksin selliste reliiss-trikkide suur fänn. Eriti tänases päevas, kus kogu aeg midagi ilmub, siis julgeksin eeldada, et isegi Surekoera-huvilistel on keeruline jälgida albumit, mis ilmub juba kuu aega. Kaks singlit olid juba väljas, sel reedel tuli kolmas ja kahe nädala pärast järgmine. Väljaandja Superbandiit jällegi selgitab, et niimoodi lugusid välja andes saab tähelepanu kogu materjal. Kui nii siis nii. Viimasel singlil on kaasas noorema põlvkonna Benakanister, kellel kahjuks erilist nooruslikku energiat loosse tuua ei lasta. Raske on isegi räpparite hääli eristada, rääkimata siis mingist energiast või omamoodi stiilist, mis aitaksid boom bap lõuendit veidi ellu äratada.

Cecilia ja Vgtbl.pl – "International"

Möödunud aasta novembris albumi "Sull&Feim" avaldanud Cecilia võtab nüüd hoogu järjeks, mis kannab loomulikult nime "2SULL 2FAME". Taas Sander Sadama produtseeritud esiksinglil "International" teeb kaasa ka Poola elektroonilise muusika duo Vgtbl.pl, kes toob loole rohkem idaeuroopalikkust kui Poola duost tunduvalt rohkem ida pool paiknevad Cecilia ja Sander Sadam ise. See, millest muidu Cecilia ja Sadam on oma muusikas vaikimisi mõista antud on nüüd Vgtbl.pl-i poolt paksu kirja pandud. Kas seda oli tingimata vaja? Kuulake ise.

Chillin ja Margiiela – "Pole Enam Kaugel"

Juuli lõpus kuulsime Margiiela singlit, kus tegi kaasa Chillin. Raske sammuga tatsuv bling-rap lugu "Came Through". Nüüd on rollid vahetunud, Chillin, kes tundub, et on ka Legendaarne recordsiga liitunud (?), võttis kaasa hoopis Margiiela ja koos manifesteeritakse nintendo-biidil suurt edu ja rikkust.

Fontaines D.C. – "Marianne"

Kui oma eelmisel paljukiidetud albumil sättisid iiri postpunkarid oma kitarrise melanhoolia suurte staadionite tarvis suurte refräänide rõivaisse, siis esimesel singlil 16. oktoobril ilmuvalt albumilt "Dopamine Chamber" on kitarrid hoopis peitu läinud. "Marianne" on ennekõik vist ikkagi tumedama süntpopi lugu, kuigi fontäänidele omane äng ja post-pungi "energia" on siin alles. Igatahes saab olema põnev jälgida, kas selline kannapööre kandub üle ka ülejäänud albumile.

Jorja Smith –  "Make It Your Home"

Jorja Smith pakub oma kolmandal albumil "What Are The Odds" lõpuks seda, mida paljud on temalt oodanud aastaid. Mida nad on oodanud? Tantsumuusikaplaati. Samas on imelik mõelda, et seda pole veel juhtunud ja et Jorja Smith ei olegi eelkõige just elektroonilise muusika vokalist. Siin-seal on seda vilksamisi hetketi küll toimunud, Smith on laenanud oma häält produtsentidele, aga tegelikult on ta esimesed kaks plaati suuresti rahulik moodne RnB ja reivimaailmas mässamine pigem kõrvalhobi. Aga päris lõpuni Smith seda tantsumuusikaplaati ikkagi kätte ei anna. Tantsupõrandal seda käima panna ja 40 minutiks baarileti äärde lobisema minna ei saa. Mõnedele lugudele, mis tahavad rohkem tantsida, paneb Smith ise oma salmide ja loostruktuuriga käe ette; teised jälle ongi iseeneses rahulikumad. Produktsioon on igal juhul moodsat bassimuusikat täis, mis on Smithi karjääris selle võrra tervitatavam samm, et oleks võinud vanduda, et see on juba ammu tehtud.

The Womack Sisters – "Didn't Mean Much To Me"

Sam Cooke'i kolme lapselast, Womack & Womacki moodustanud Linda ja Cecili tütred (ja Bobby Womacki vennatütred) jätkavad suguvõsa peaaaegu 80-aastast soul-muusika traditsiooni ning tulid välja omanimelise debüütalbumiga. Kuigi kohati kergelt paroodiline, saadakse mingitele tundeterakestele täpsemini pihta kui suuremas osas tänases raadio-soul'is. Äkki Womack Sistersid pakkuvadki soul-muusikale väikest restardi-momenti. Kui asi liiga vesiseks läheb, siis läheme korra täiesti algusesse tagasi. Ja mitte "kas-mäletate-kui"-algusesse, vaid täitsa päris algusesse.

Westside Cowboy – "Well Done Kid, You Did It"

Kaks edukat EP-d avaldanud Manchesteri neliku debüütalbum sündis siia ilma kunagise kitarrimuusika entusiastide meeletult suurte, läbivate ja kergelt segadust tekitavate kiidusõnade saatel. Aga kui otsite 2026. aastal selgrooga indie't siis võib "It Goes Onile" võimaluse anda küll.

Sam Smith ja Feist – "Moondance"

Briti laulja ja laulukirjutaja Sam Smith avaldas oma viienda albumi "Hazel Eyes", millel kuulab puhtalt samsmithilikke, kergelt ülepakutud popballaade, aga ka veidi kammerlikumat ja tolmusemat külge.

Weezer – "Say Yes"

Ameerika alternatiivroki üks suurimaid ja järjepidevamaid edulugusid, tänaseks 34 aastat tegutsenud Weezer sai maha oma 20. albumiga. Kas meeldib Weezeri kergelt nohiklik mäslemine või mitte, aga ei saa öelda, et aastad meeste servi üleliia nüriks oleks lihvinud.

Kuula kõiki lugusid siit:

"Uue muusika reede" on kultuuriportaali iganädalane rubriik, mis pakub kompaktse valiku möödunud nädalal ilmunud kodu- ja välismaistest muusikauudistest ning aitab orienteeruda muusika ülekülluses.