Madis Järvekülje plaadisoovitused: 2015 esimese poolaasta lemmikalbumid ({{commentsTotal}})

Natalie Prass
Natalie Prass Autor/allikas: Facebook

Väike varasuvine vahekokkuvõte aasta säravaimatest plaatidest. Suverõõmudeks ehk liig depressiivne, aga mis seal ikka.

Kümme albumit suvalises järjekorras.

Mount Eerie "Sauna" (P.W. Elverum & Sun)

Lo-fi kohtub tumeda drone´i, ingellike naisvokaalide, mürakitarridega ja ei olegi enam nii lo-fi. Mount Eerie, produtsent Phil Elverum ise, soiub pooljuhuslikult ja pingeta lüürikat kogu selle hämaruse peale. Raske album kuulamiseks, aga haagib end mingil hetkel lootusetult kinni. Emotsionaalsuselt meenutab natuke These New Puritansi viimast "Field of Reeds". Imeilusad meloodiad.

 

Trupa Trupa "Headache" (Blue Tapes & X-Ray Records)

Poola bändi materjal mitmekülgse Suurbritannia leibeli alt. Raevukad kitarrid, aga tundlikud harmoonilised liikumised. Vokaalilt veidi Pavement või kodune Honey Power. Üks lugu oleks aga nagu Argo Vals Bandi lugu. Tempo varieerub pidevalt ja meeleolu kõigub mõnusalt ängist mesisuseni.

 

Lakker "Tundra" (R&S)

Kummituslikud vokaalsämplid, rituaalsus, sissepoole suunatud õõtsumismuusika. Autorielektroonika, veits Andy Stott. Kahe-kolme stiilinimetusega kirjeldamatu... Peamiselt ikkagi tekno pluss noise.

 

Elvis Depressedly "New Alhambra" (Orchid Tapes / Run for Cover)

Rahulik ja lühike mõtlemisalbum. Mitte midagi uut, aga maitsekalt, peenetundeliselt rütmistatud singer-songwriter tüüpi materjal. Lihtsalt väga hea klassikaline songwriting, mida kaasajal ei olegi nii lihtne leida.

 

Natalie Prass "Natalie Prass" (Spacebomb)

 

Kuulsate lauljannadega taustalauljana tuuritanud Natalie Prassi debüüt soololauljana. Suurepärased orkestreeringud ja naivistlik, pretensioonitu vokaal... Loe Siim Boikovi arvustust.

 

Cankun "Only The Sun Is Full Of Gold" (Hands In The Dark)

Abstraktne, võib-olla ka psühhedeelne, kohatise tantsuelemendiga hüpnagoogiline kulgemine. Marginaalia, mis ikkagi Spotify´st kättesaadav.

 

James Pants "Savage" (Stones Throw)

Veel sel aastal Eestis käinud veidrik, multiinstrumentalist, lühivormide meister ilmutab end üle nelja aasta. Keskmine loo pikkus tugevalt alla kahe minuti. Parimad elemendid 80-ndate popmuusikast valehäbita keskpõrandale kokku.

 

Colleen "Captain Of None" (Thrill Jockey)

Tänapäeva renessanss. Dub´i rütmika, minimalistlik efektipedaalidest läbilastud keelpillide näppimine. Meditatiivne iseloom, paitav vokaal, õhulised liikumised, piiratud biidid.

 

Levon Vincent "Levon Vincent" (Novel Sound)


Nii saabki üheülbalisele tantsumuusika iseloomule mitmekülgselt läheneda. Massiivne hausi biidile rajatud hõllandusliku olemusega eepiline kummardus-teos, arvestades kõiki kaasaegse elektroonilise muusika vooge. Põnevam osa jääb eepose teise poolde.

Colin Stetson / Sarah Neufeld "Never Were The Way She Was" (Constellation)

Arcade Fire´i ja Bon Iveri saksofonist Colin Stetson võttis kampa samuti Arcade Fire´iga tuuritava viiulimängija Sarah Neufeldi ja sündis modifitseeritud kordustel põhinev, helilt kitsas, aga mõttelt sügav-sõge muinasjutumaa. Duole sekundeerivad elektroonilised vinjetid. Kohati ähvardav, paiguti põske silitav. Jõle pingestatud avangard.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: