Tooming rääkis, et luges "Minu võitluse" kohta ajalehtedest palju enne kui tõlkimismõtted tekkisid.

"Ma lugesin just tausta kohta, et mis inimene ta selline on ja miks ta nii kirjutab ning ma sain totaalselt vale pildi. See, millele Norra ajakirjandus keskendub, on moralism: kas nii on moraalne? Kas on moraalne kirjutada nii jubedaid asju oma vanaema kohta? Mis siis, et see on tõsi. Kas on moraalne öelda, et sa vihkad oma isa nii palju, et sa tahad, et ta sureks? Kärvaku! On küll. Kui inimesel on selline tunne, siis miks ta ei peaks seda saama väljendada romaani vormis. Ega see ei ole mingi teaduslik uurimus, see on romaan, lõppude lõpuks see on kunst," rääkis Tooming, lisades, et tõlkis seda raamatut nagu hagijas, kes on lõhna üles võtnud.

Teost "Eelmisel suvel" ei tahtnud aga Tooming alguses üldse tõlkida, see jäi umbes kümneks aastaks seisma.

"Ta väljendas esimesel lugemisel minu silmis kõige rohkem meesterahva lihalikku suhtumist naisesse kui lihakehasse. See šokeeris mind millegipärast kümme aastat tagasi, aga kui ma selle nüüd juba uuesti läbi lugesin, siis ma märkasin seda vähem. Ma andsin selle kirjanikule andeks, sest ta kirjutab nii hästi."