Peeter Helme soovitab: Mart Kanguri "Liivini lahti" ({{commentsTotal}})

Mart Kangur

"Liivini lahti"

Kirimiri, 2017 (95 lk)

Midagi pole teha, olen pidanud Mart Kangurit geeniuseks hetkest, mil lugesin ta esimesi tekste. Olla võis see tosin aastat tagasi. Nimelt 2005. aastal ilmus teos "Jaak Rand ja teisi jutte", mille autoriteks on märgitud Mart Kangur, Jaak Rand ja Ivar Ravi. Selle teose eest sai Kangur ka Betti Alveri debüüdiauhinna. Õigusega.

Kuid rohkem on Kangur vist küll luuletaja. Ja tõlkija. Nüüd on ilmunud Kanguri kolmas luulekogu pealkirjaga "Liivini lahti". Raamatu pealkiri on vihje autori luuletusele, mille eest anti talle möödunud aastal ka Juhan Liivi luuleauhind. Tundub sobilik see siinkohal ette lugeda:

tahaks eesti

liivini lahti võtta

ära puhastada

kogu sellest räpasest

puhtuse-retoorikast

tahaks eesti puhastada

sellest väikesest vastikust

eesti-fetišist

mis haiseb

nagu surnud rott

kuurinurgas

surnud eesti

eesti-asi

tahkunud kängar

vaimuahtuse ja hirmu

pundar vorme

sümboleid ja südametust

 

tahaks eesti

liivini lahti võtta

See tekst iseloomustab kogumikku päris hästi. Pikkuselt on ta raamatu üks pikemaid tekste. Vabavärss, nagu pea kõik teisedki selle kogu luuletused, kuid siiski teatava rütmiga. Ka sisu mõttes, võiks öelda, on tegu tüüpilise Mart Kanguri tekstiga: mõttetihe, keeletundlik, kergelt poliitiline. Viimase osas julgen küll autorile ka väikese etteheite teha – mõned tekstid on liiga päevapoliitilised, neil on oht jääda tänasesse päeva kinni, aga see on maitseasi. Lõppude lõpuks on see ju mitte ainult luuletaja õigus vaid tegelikult ka kohustus öelda midagi meid ümbritseva elu ja inimeste kohta.

Siiski tundub, et kõige säravam on Kangur ikkagi siis, kui ta räägib millestki suuremast, abstraktsemast. Millestki sellisest, mida meil, lihtsurelikel vast ei õnnestukski sõnastada. Toon kohe ühe näite:

Vaim liigub

iga sammuga

endale lähemale

hegeliga

jõuab kohale

nietzschega

jõuab kohale

et ei jõudnud

Paremini vist ei saagi kokku võtta kõiki neid vaimufenomenoloogilisi tõmblusi ja debatte, mida endast kujutab 19. sajandi Saksa filosoofia. Täpne, tabav, naerutav, aga mitte sedavõrd, et teksti sügavam mõte huumorisse ära kaoks. Ja selliseid tekste on Kanguri 95-leheküljelises raamatus veel omajagu.

Piisavalt, et raamatut mitte ühe korraga läbi lugeda, vaid hoida teda nädalapäevad voodi kõrval ja siis aeg-ajalt mõni tekst läbi lugeda, naerda mõni meeldiv hetk koos Kanguriga ning kanda tema sõnastatud mõtteid veel mitu päeva endaga kaasas.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: Vikerraadio



Fragment raamatust "Eesti läbi saja silmapaari"

Juubeliteose "Eesti läbi saja silmapaari" noorim portreteeritav on ühe-, vanim 100-aastane

Vabariigi 100. aasta juubeli puhul on raamatukaante vahele jõudnud ka mahukas kinkeraamat "Eesti läbi saja silmapaari". Kokku on kogutud saja eestlase portreed, iga aasta kohta üks, kes kokku moodustavad läbilõike Eesti ajaloost ja ühiskonnast. Raamatu vanim portreteeritav on 1918. aastal sündinud 100-aastane Linda Erika, noorim eelmisel aastal sündinud Jako.

FILM
"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: