Erkki-Sven Tüür BBC Promsi eel: mu looming on kõnd noateral ({{commentsTotal}})

ERSO
ERSO Autor/allikas: Peeter Ülevainu/ERSO

Täna, 3. augusti õhtul, esitleb Erkki-Sven Tüür Suurbritannia ja kogu maailma klassikamuusika ühel tähtsaimal sündmusel BBC Proms oma teost "Flamma", mida esitab Deutsche Kammerphilharmonie Bremen Paavo Järvi juhatusel. Tüüril on see teine kord Promsil osaleda, 2003. aastal kõlas tema Viiulikontsert. Muusikablogi 5:4 esitas sel puhul Tüürile mõne küsimuse. ERR kultuuriportaal avaldab tõlgitud intervjuu.

Oletame, et on keegi, kes ei ole teie muusikaga kursis. Kas võiksite anda põgusa kokkuvõtte oma käekirjast ja esteetikast?

Lühike kokkuvõte ei ole kerge ülesanne.

Ma võin poetada mõne märksõna kirjeldamaks põhilisi omadusi. Ma muudan regulaarselt keskset teemat, või meloodilist telge, mitte segi ajada tonaalse keskmega. Kasutan passaaže, mis on võrreldavad koonduvate ja lahknevate kiirtega. Fookus nihkub, peateema kaob ja ilmub taas. Peateema ümber tekitan keeriseid, mis on kombinatsioon orgaanilistest arengutest ja arhitektoonilisest lähenemisest. Kasutan spiraalset ülesehitust, kohtlen kogu materjali vektoriaalsest aspektist, esineb nurki ja kurve ning pidevaid üles-alla liikumisi.

Samuti on pulseerivaid gruuvikaid rütme, mida sageli seostatakse jazzilike rütmimustritega, ning nendele vastukaaluks sean mittepulseerivaid rütme ning mõlema vahel on üleminekualad. Kihiliste tekstuuride kaudu saavutan mulje, et üliaeglased ja kiired tempod töötavad samal ajal. Kasutan ka digitaalsete efektimasinate trikke nagu kaja või nihe.

Mis sundis teid heliloojaks hakkama? Kas oli üldse valikut?

Praegu tundub see asjade loomuliku kuluna: asjad lihtsalt juhtusid üksteise järel. Aga muidugi on alati valikuid, mida teha.

Kus olete õppinud ja millised on olnud teie mõjutajad?

Teismelisena mõjutasid mind progerocki bändid nagu King Crimson, ELP, Yes, Genesis; õpingute ajal Eesti Muusikaakadeemias (tollal Tallinna Konservatoorium) 1980ndate alul kuulasin palju Ameerika minimaliste ja Euroopa modernistlikke heliloojaid, kes töötasid helimaastikega, nagu Penderecki, varane Nørgård, Ligeti, Xenakis), aga mõjutas ka gregoriaani laul ja keskaegne muusika üldisemalt.

Kuidas alustate teose kirjutamist? Millised on meetodit ja materjalid?

Kõigepealt peab olema kontseptsioon või peaidee, üsna abstraktsel tasemel. Mõnikord ma visandan mõningaid joonistusi, kaardistan teose erinevaid iseloomujooni nagu nullenergia, läbipaistev osa, kõrgintensiivsus ja nii edasi.

Siis ma lähen rohkem detailidesse: akordid, intervallide ahelad, rütmikombinatsioonid, tämbrid jne. Aga see kõik tähendab alati kõndimist noatera peal: intuitiivsed, spontaansed otsused ühel pool, minu reeglitest lähtuvad otsused teisel.

Miks täpselt te teose "Flamma" lõite ja kuidas see suhestub teie eelmiste töödega?

Olin varem juba Austraalia Kammerorkestriga koos töötanud, kui tegime "Whistles and Whispers from Uluru for recorders and strings". Richard Tognetti palus seekord luua teose just keelpillidele. Nagu ka eelmisel korral, tahtsin, et meie koostöö haakuks Austraalia vaimuga.

Milliseid oma teoseid ise kuulata soovitaksite?

Clarinet Concerto ‘Peregrinus Ecstaticus’ (Ondine), Symphony No. 7Piano Concerto jSymphony No. 6 ‘Strata’ (ECM).

Mis on tulemas järgmiseks?

Mul on juba valmis 9. Sümfoonia "Mythos", mille esiettekanne on 18. jaanuaril Brüsselis Eesti Festivaliorkestri esituses ja Paavo Järvi juhatusel.

Ent lähim maailmaesiettekanne tuleb 6. detsembril Amsterdamis: "Solastalgia for piccolo and orchestra", esitavad Vincent Cortvrint ja Royal Concertgebouw Orchestra, mida juhatab Stéphane Denève.

 

Tõlkinud Valner Valme.

Allikas: 5:4

Toimetaja: Valner Valme



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: