Keelesäuts. Soome ja eesti keel, kas õed või ema ja tütar? ({{commentsTotal}})

Sinivalge
Sinivalge Autor/allikas: Ronald Baumann

Heal naabril Soome riigil on ülehomme 100. sünnipäev. Et me oleme nii lähedased, ka keeleliselt, siis on teineteise vastu huvi tuntud ammu.

Kuidas soomlased eesti keelest huvitusid, saame lugeda soome ajaloolase  Seppo Zetterbergi äsja eesti keeles avaldatud raamatust „Rändajad Soome sillal“. Seal on kirjas ka Elias Lönnroti uurimisreis Eestisse 19.sajandi keskel. Lönnrot kirjutab, et Eestimaa estofiilid on erineval arvamusel eesti ja soome keele suguluse asjus, et kas eesti keel on soome keele õde või tütar. Lönnrot arvab, osundan:“...kui pean valima kahe halva vahel- kas rikutud õde või laps, siis meelsamini valiksin esimese“. Tsitaadi lõpp. 

Ehk siis rikutud õde. Nii Lönnrot kui August Ahlqvist leidsid, et eesti kirjakeele on sakslased ära rikkunud ja eesti keel on väänatud saksa keele kirjutustava järgi. Nii et tuli maha matta lootus eesti ja soome keel ühendada, sest erinevused olid läinud juba liiga suureks. Nii või teisiti, niipalju sarnased on me keeled küll, et Johannes Aavik tõi meie kirjakeelde terve portsu laensõnu soome keelest. Ja lõpuks meenub mu koduküla mehe jutustatud lugu.

See oli 1920ndate lõpus, 30ndate algul Soomes, kui Eesti rannaküla noormehel tuli ametnikule öelda oma nimi ja see oli Mägi. Ametnik kirjutas selle k-ga ja eestlane ütles, et peab g-ga olema. Ametnik torises: kuka perkele kirjoittaa Mägi g-n kanssa. Siin me oleme. Üks kirjutab Mägi k-ga ja teine g-ga , aga hääldame ühtviisi Mägi. Me saame teineteisest aru, me soovime Soomele 100. sünnipäevaks õnne ja soome keelele kestmist. Küll siis kestab ka eesti keel- sugulased ju. 

Kuulake varasemaid säutse. 

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



VALDO PANT 90
FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: