Kuuest Eesti inimesest valmivad portreefilmid ({{commentsTotal}})

Rein Taagepera
Rein Taagepera Autor/allikas: Elena Vareiko/ERR

Eesti Rahvusringhääling, Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital kuulutasid tänavu suvel teistkordselt välja portreefilmide konkursi, et leida põnevaid ideid, mis tutvustavad olulisi Eesti kultuuriinimesi ja nende loomingut. 2019. aastal valmivad filmid on nüüdseks selgunud.

Konkursile laekus 15 filmiideed, mis peegeldavad oma eriilmelisusega Eesti kultuurimaastikul tegutsejate värvikat spektrit. Žürii liikme Kaarel Kuurmaa sõnul on hea meel, et portreteeritavate näol on tegemist inimestega, kes on juba andnud suure panuse oma valdkonna tipptegijana parema, ilusama, targema ja kokkuhoidvama Eesti tervikuks sidumisel. Kõigil neil, kellest filmiportreed valmivad, on oma unikaalsed oskused ja teadmised jalgpallist teoloogia ja klassikalise filoloogiani, balletist õigusteaduseni ning ühiskonnateadustest dokumentalistikani. Loodetavasti viivad valmivate filmide autorid meid lähemale iga portreteeritava unikaalsele elule ja nende tegevusvaldkondade saladustele. 

Valituks osutusid järgmised tööd:
 
"Päevade sõnad. Marju Lepajõe" (F-Seitse OÜ, režissöör Vallo Toomla)
"Monika Mägi" (Einmann Video OÜ, režissöörid Steven-Hristo Evestus ja Ken Saan)
"Mees muinasjutust. Toomas Edur" (Umberto & Ko OÜ, režissöör Ruti Murusalu)
"Vene poisist eestlaste kangelaseks. Konstantin Vassiljev" (Masterplaan OÜ, režissöör Madis Reimund)
"Peep Puksi lugu" (Filmivabrik OÜ, režissöör Raimo Jõerand)
"Rein Taagepera – kahemõtteline Eesti" (Stuudio Navona, režissöör Peeter Simm)

Ka tänavu otsustasid filmide rahastajad eraldada toetused algselt plaanitud viie filmi asemel kuuele. ETV kultuurisaadete toimetaja ja žürii liikme Heidi Pruuli sõnul eristusid väljavalitud projektid ülejäänutest reljeefselt ning žürii otsus oli üsna üksmeelne. "Valikus on tagasivaatelisi töid, milles koos portreteeritavaga jäädvustuvad ta mõttekaaslased ja ajastu; on tänapäeva kangelaste edulood ja mõõnad ning kaasaja kultuuriloo mõtestaja murelik vaade eesti keele tuleviku ja hariduse olukorrale. Loodan siit kaalukat lisa eelmise aasta konkursivooru kuuele filmile, mis on juba valmimisjärgus. Neis on jäädvustatud lavastaja Kalju Komissarov, režissöör-operaator Rein Maran, vitraažikunstnik Dolores Hoffmann, vaimulik ja tõlkija Vello Salo, helilooja Tõnu Kõrvits ning punkpoeet Freddy Grenzmann."

Tänavuse konkursi žüriisse kuulusid Karin Reinberg, Riho Västrik, Marek Tamm, Kaarel Kuurmaa ja Heidi Pruuli. Filmid valmivad 2018. aastal. Kinodesse ja ETV ekraanile jõuavad need 2019. aasta jooksul.

Toimetaja: Helen Eelrand



Eesti ajaloomuuseumi teadusdirektor ja näituse "Minu vaba riik" üks peakuraator Krista Sarv.

Krista Sarv: kardan, et suured võidud ja karmid kannatused jäävad igavesti eestlaste ajaloo osaks

Maarjamäe lossis avab kolmapäeval pidulikult uksed uuenenud ajaloomuuseum, kus avatakse püsinäitus "Minu vaba riik", millega võetakse osadeks lahti Eesti saja-aastane ajalugu. Sarnaselt teistele omataolistele annavad ka sellel näitusel tooni ennekõike sõjad ja eestlaste kannatused. Olgugi et teatud ohvrimentaliteeti on Eestile ette heidetud, jäävad kannatused ühes suurte võitudega siiski igavesti eestlaste kui väikerahva ajaloonarratiivi osaks, leiab Eesti ajaloomuuseum teadusdirektor ja näituse üks peakuraatoritest Krista Sarv.

FILM
"Happy End"

Arvustus. Nüri noaga Haneke

Uus film kinos

"Õnnelik lõpp" ("Happy End")

Lavastaja: Michael Haneke

Näitlejad: Isabelle Huppert, Jean-Louis Trintignant, Mathieu Kassovitz

6,5/10

TEATER
KIRJANDUS
Leelo Tungal

Kirjanduspreemia nominent Leelo Tungal: me elame nagu kahe maailma vahel

Emakeelepäeval, 14. märtsil antakse välja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad, kus suisa kaks nominatsiooni - kogumiku "Teeleht" eest luule ning "Hallooo!" eest lasteraamatute kategoorias - pälvis kirjanik Leelo Tungal. Mari Klein tegi temaga sel puhul ka lühikese intervjuu, uurides, mida need teosed Tunglale tähendavad.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Mart Rannut

Mart Rannut: meie keelekavades pole olnud lõhna ka teoreetilistest alustest

"Keelekaval puudub teoreetiline põhi ja see on olnud kõikide strateegiate ja kavade põhiline puudus," rääkis saates Tartu ülikooli Narva Kolledzi õppejõud Mart Rannut. Põhjus on Mart Rannuti hinnangul spetsialistide puuduses, sest meil ei valmistata ette spetsialiste, kes oskaksid keele toimimist ühiskonnas juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: