Washingtonis avatakse Eestist pärit maailmakuulsa kunstniku näitus ({{commentsTotal}})

Michel Sittowi portree Diego de Guevarast.
Michel Sittowi portree Diego de Guevarast. Autor/allikas: Vikipeedia

27. jaanuaril avatakse Washingtonis suurejooneline näitus Eestist pärit maailmakuulsa kunstniku Michel Sittowi loomingust. Eesti kunstimuuseumi direktor Sirje Helme rääkis "Vikerhommikule", kuidas nad sellise näituse korraldamise mõttele tulid ja teostuseni jõudsid.

Michel Sittow oli 15. sajandi maalikunstnik, kes sündis Tallinnas, tolleaegses Revalis ja ka suri siin. Paljusid toonase Euroopa tähtsaid tegelasi maalinud Sittowit peetakse renessansskunsti avatud meele etaloniks.

"See oli vist viis, võib-olla juba kuus aastat tagasi, kui Kadi Polli, kes oli tollal Kadrioru kunstimuuseumi direktor, tuli minu juurde jutuga, et neil on selline mõte siin, et teeks Sittowi näituse. Ma olin, et mis seal ikka, teeme Sittowi näituse," rääkis „Vikerhommikule“ Eesti Kunstimuuseumi direktor Sirje Helme.

Samas märkis ta, et ei kujutanud ette, mida tähendab ühe 15. sajandi maalikunstniku näituse korraldamine. Mõne aja pärast kutsusid nad kokku viis Euroopa ja ka Ameerika ning Põhjamaade renessansi parimat asjatundjat ja arutasid nendega, kas see on üldse mõeldav, kas see huvitab kedagi, kas see on tehniliselt mõeldav, kas meie ruumid on vastavad.

"See oli selline tore tihe päev, kus me võtsime vastu põhimõttelise otsuse, et kõik sobib, teeme suurejoonelise näituse, meie partneriks võiks tulla Washington National Gallery, kelle käes on praegu kõige rohkem Sittowi töid ja kelle Põhjamaade renessansi kuraator oli sellest väga huvitatud. Võeti ka vastu otsus, et näitus saab olla ka ainult Kumus, suures saalis, turvakaalutlustel. Sealt edasi oli juba meie asi kõikide nende detailidega tegelema hakata, kõigepealt lennata Washingtoni ja hakata seal läbi rääkima. Ja nii on see pikk rada läinud".

Peamiselt Hispaanias ja Madalmaades töötanud Sittow oli väga tunnustatud peene tehnikaga kunstnik, kellelt tellis oma portree näiteks Taani kuningas. Samuti töötas ta Hispaanias Kastiilia Isabeli jaoks.

"Praegu leiame tema töid mitte ainult kogudest, vaid need on ka püsiekspositsioonis nii Viinis kui ka Berliinis, muidugi Ameerikas, Washington National Gallerys kõige rohkem. Inglismaal ja Eestis müüdi viimane eraldi maal – ma ei räägi kahest altaripaneelist, mis on Niguliste muuseumis – maha 1922. aastal," rääkis Helme.

Praegu lähevad Washingtoni Niguliste altari kaks tiiba, mille Sittow maalis üle, kui ta Eestisse tagasi tuli. "See on ka väga huvitav lugu selle altariga ja konservaatoritele eriti põnev uurimistöö. Sellega tegeleti üsna pikalt ja uuriti ikka, kas see on Sittow, sest Sittowil ei ole väga palju signeeritud töid, välja arvatud see Kopenhaageni töö. "

Selles mõttes on Helme sõnul olnud see pikk ja huvitav töö, nii kunstiajalooliselt kui ka konservaatorite poolelt. "Põhiliselt on see meie muuseumile olnud üks suur õppimine, kuidas teha sellist erakordselt nõudlikku näitust, sest 15. sajandi maalid üldjuhul reisivad väga harva."

See, et need maalid üldse reisima saada, võttis ülejäänud aja sellest viiest aastast. "Kui me selle eelarve kokku lõime, see oli nii ulmeline, et ei tekitanud muret, sest ma olin palju väiksemate rahade pärast harjunud muretsema. Mulle tundus, et see on nii suur asi, et see peab lihtsalt juhtuma."

Helme lisas, et siin mängis olulist rolli Washington National Gallery enda suur huvi. "Nende reputatsioon oli väga oluline ja nende panus sellesse, et maale üldse saadi. Küsimus pole ainult kindlustusrahades, vaid usaldusväärsuses."

Eesti kunstimuuseum pidi tegelema ka sellega, et valitsus võtaks vastu riikliku kindlustusseaduse, mis tähendab, et riik garanteerib, kui midagi juhtub. "Selle kindlustusseaduse kõrvale – meil on väga moodne kindlustusseadus, mida loomulikult vanad muuseumid ei pea vajalikuks surfata kuskil interneti sügavustes – kirjutas kultuuriminister eraldi kirjad juurde ja saatkonnad aitasid meid. Näiteks Eestis asuv Hispaania saatkond oli hästi agar, et tänu sellele saime ka Hispaaniast töid, mis kuuluvad kuninglikku kollektsiooni," rääkis Helme.

Aga näiteks Louvre'ist ootasid nad vastust üle kahe aasta, kui mitte kauem. "Need on hästi suured süsteemid, ja neid taotlusi on palju, need töötatakse kõik läbi. Natukene süda küll valutas, aga kui lõpuks lepingud tulema hakkasid, see oli suur asi. See on olnud meeletu meeskonnatööd, sinna on haaratud kõik osakonnad, kümned-kümned inimesed."

Kuraator John Hand, keda Sittowi näituse korraldamine paelus, on Helme sõnul äärmiselt kogenud, äärmiselt haritud, suurte teadmistega mees. "Ma arvan, et teda paelus ka see mõte, et ta on väga suurepärane kunstnik, et Sittowit ei olnud eraldi see sama Washington Gallery näidanud näitusena. See oli üks viimane piisake tema karjääris, suur vann oli vaja täita."

Helme sõnul meeldis Handile ka see, et selle näitusega saab ühendada mitmed asjad. "Esiteks, leiame Sittowile kodumaa, sest teda peeti Madalmaade kunstnikuks. Isegi Hispaania kustnik on ta olnud, sest ta töötas seal nii kaua."

Sittowi sünni-surma dokumendid leiti alles 1940. aastal. "Sellest sai juba sellises renessansi uurimises selline väikene sensatsioon. John Hand kindlasti tahtis seda ise teha. See on lisaks talle ka selline kompvek. See pidi teda ka huvitama, sest tema kaaluga mees ei hakkaks seda formaalsest huvist tegema," lisas Helme.

Toimetaja: Merit Maarits



tantsupeo esimene etendus

ERR.ee video: XXVII laulu- ja XX tantsupeo teema on "Minu arm"

XXVII laulu- ja XX tantsupeol tähistab Eesti kaht suurt juubelit – 2019. aastal möödub laulupeo sünnist 150 aastat ning 85-aastane tantsupidu toimub kahekümnendat korda. Pressihommikul Eesti teatri- ja muusikamuuseumis avalikustati ka peo nimi ja juhtmõte – "Minu arm".

Endla teater "Itk"

Arvustus. Küll see Alma ütleb hästi!

Uuslavastus
Krzysztof Bizio “Itk”
Lavastaja: Madis Kalmet
Osades: Karin Tammaru, Saara Nüganen, Lii Tedre
Poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu
Esietendus 20. jaanuaril Endla teatri Küünis

VALDO PANT 90
Ryuichi Sakamoto

Sellist filmi Ryuichi Sakamotost pole varem tehtud

Vähe on filme, mis annavad nõnda hästi edasi seda, kuidas helilooja kuuleb ja tajub ümbritsevat maailma. „Ryuichi Sakamoto: kooda”, mis jõuab ekraanile 24. jaanuaril Kumus, on üks sellistest – usalduslik sissevaade jaapanlase Ryuichi Sakamoto loomingusse. 

"Nihilist.FM FINAL CUT"

Märt Väljataga. Kulmineeruda raamatus

Raamat on tänini kirjanduse peamine kandja, aga nii see ei tarvitse kauaks enam jääda, kirjutab kirjandusteadlane Märt Väljataga värskes Sirbis raamatute "Kivipilvede all. Tekste Värskest Rõhust 2005–2017" ja "Nihilist.FM. Final Cut" võrdluses.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Tammsaare majamuuseum Kadriorus

Tammsaare 140. Kultuuriportaal teeb tähistamisest otseülekande ja videod

30. jaanuaril toimub Rahvusooper Estonias pidulik juubeliaktus, millega tähistatakse A. H. Tammsaare 140. sünniaastapäeva. ERRi kultuuriportaal teeb kell 19 algavast aktusest otseülekande, sündmuse salvestust saab üle vaadata ETV2s reedel, 2. veebruaril kell 21.35. Kultuuriportaal alustab sel päeval ka läbi aasta kestva Tammsaare-teemaliste miniloengute sarjaga.

KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Piret Kärtner.

Piret Kärtner: inglise keel ei anna enam tööturul suurt konkurentsieelist, vaja on osata rohkem

Uues Eesti keelevaldkonna arengukavas ei ole tähelepanu enam mitte ainult eesti keelel kui emakeelel, vaid ka eesti keelel kui teisel keelel ja võõrkeeltel. Üldeesmärk on, et iga Eesti elanik tahab, saab ja oskab kasutada eesti keelt kõikides eluvaldkondades ja valdab võõrkeeli. Rohkemaid võõrkeeli kui ainult inglise, sest haridusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtneri sõnul ei anna inglise keel enam inimestele tööturul suurt konkurentsieelist.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: