ERR.ee video: XXVII laulu- ja XX tantsupeo teema on "Minu arm" ({{commentsTotal}})

{{1516692420000 | amCalendar}}

XXVII laulu- ja XX tantsupeol tähistab Eesti kaht suurt juubelit – 2019. aastal möödub laulupeo sünnist 150 aastat ning 85-aastane tantsupidu toimub kahekümnendat korda. Pressihommikul Eesti teatri- ja muusikamuuseumis avalikustati ka peo nimi ja juhtmõte – "Minu arm".

Erinevalt varasemast on pidu jaotatud neljale päevale, misläbi välditakse tantsuetenduste ja laulupeokontsertide toimumist samal päeval. Tantsupeol on ka uus liik "pererühmad", mis oli tingitud sellest, et väikestes koolides ei ole piisavalt lapsi, et laste tantsurühmi välja panna. XX tantsupeo pealavastaja Vaike Rajaste ütles "Aktuaalsele kaamerale", et tuleb leida võimalus, kuidas ka väiksemad Eesti kohad saaksid tantsupeole tulla.

"Ei ole võimalik, et sellisel hetkel võiks meid puudutada, ühendada veel rohkem kui see sama armsaks saanud tekst, laul, sündmus, mille Lydia Koidula avaldas 1867. aastal ja mis esimest korda kõlas laulupeol juba 1869. aastal ehk esimesel laulupeol," märkis Eesti laulu- ja tantsupeo sihtasutuse teabejuht Sten Weidebaum.

Weidebaumi sõnul ei ole ühtegi nii isetut isamaa-armastust täis teksti kui on see Koidula kirjutatud tekst – mitte ühtegi tingimust, jäägitu pühendumus. "Lydia Koidula kirjutas oma värsid väga rasketel aegadel. Raske on ette kujutada olukorda, mis siis valitses – ei olnud maad, ei olnud rahvast, ei olnud ideedki sellest kõigest ja ometi sellised värsid."

Arm ja isamaa on mitmetasandilised mõisted. "Kui me oleme laulupidudel üritanud viimastel aastatel oma juhtmõtteid, väärtussõnumeid selgitada tüvitekstide kaudu, siis seekord tundub, et see minu arm puudutab igaüht nii lähedalt, et siia ei saa midagi sisse kirjutada."

Igaüks saab selle sõnapaari tähendusest isemoodi aru. "Igaüks loob läbi oma pühendumuse, oma töö, oma armastuse, oma pere, oma inimeste, oma lähedaste vastu, ta loob selle tähenduse ise."

Laulu- ja tantsupeole on aega end kirja panna täpselt üks kuu, registreerimine lõppeb 23. veebruaril.

Laulu- ja tantsupeo visuaalse näo loob fotograaf Toomas Kalve, kes kasutab fotolavastuste tegemiseks 100-aastaseid kaameraid. Graafilise disaini autor on Martin Rästa. Laulu- ja tantsupeo logodes domineerib punakaspruun toon, meresinine vastandtoon ja neutraalselt mahe beež.

Laulupeol on kavas mitmeid uusi teoseid. Üks olulisem nende hulgast on praeguse eesti koorimuusika kõige enam esitatud autori Pärt Uusbergi kirjutatud laulupeo kantaat, mis kõlab teise päeva lõpus. Kantaadi nimi on "Igaviku tuules". Kantaadi teksti autorid on Eesti jaoks kaks olulist inimest – Juhan Liiv ja Kristjan Jaak Peterson. Teine oluline teos on Tauno Aintsi teos esimese päeva lõpus.

Laulu- ja tantsupidu algab neljapäeval, 4. juulil. 4. ja 5. juulil on tantsupeoetendused ja rahvamuusikapidu. 6. ja 7. juulil toimub rongkäik ja kaks laulupeo kontserti.

Toimetaja: Merit Maarits



FILM
"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: