Erinevalt varasemast on pidu jaotatud neljale päevale, misläbi välditakse tantsuetenduste ja laulupeokontsertide toimumist samal päeval. Tantsupeol on ka uus liik "pererühmad", mis oli tingitud sellest, et väikestes koolides ei ole piisavalt lapsi, et laste tantsurühmi välja panna. XX tantsupeo pealavastaja Vaike Rajaste ütles "Aktuaalsele kaamerale", et tuleb leida võimalus, kuidas ka väiksemad Eesti kohad saaksid tantsupeole tulla.

"Ei ole võimalik, et sellisel hetkel võiks meid puudutada, ühendada veel rohkem kui see sama armsaks saanud tekst, laul, sündmus, mille Lydia Koidula avaldas 1867. aastal ja mis esimest korda kõlas laulupeol juba 1869. aastal ehk esimesel laulupeol," märkis Eesti laulu- ja tantsupeo sihtasutuse teabejuht Sten Weidebaum.

Weidebaumi sõnul ei ole ühtegi nii isetut isamaa-armastust täis teksti kui on see Koidula kirjutatud tekst – mitte ühtegi tingimust, jäägitu pühendumus. "Lydia Koidula kirjutas oma värsid väga rasketel aegadel. Raske on ette kujutada olukorda, mis siis valitses – ei olnud maad, ei olnud rahvast, ei olnud ideedki sellest kõigest ja ometi sellised värsid."

Arm ja isamaa on mitmetasandilised mõisted. "Kui me oleme laulupidudel üritanud viimastel aastatel oma juhtmõtteid, väärtussõnumeid selgitada tüvitekstide kaudu, siis seekord tundub, et see minu arm puudutab igaüht nii lähedalt, et siia ei saa midagi sisse kirjutada."

Igaüks saab selle sõnapaari tähendusest isemoodi aru. "Igaüks loob läbi oma pühendumuse, oma töö, oma armastuse, oma pere, oma inimeste, oma lähedaste vastu, ta loob selle tähenduse ise."

Laulu- ja tantsupeole on aega end kirja panna täpselt üks kuu, registreerimine lõppeb 23. veebruaril.

Laulu- ja tantsupeo visuaalse näo loob fotograaf Toomas Kalve, kes kasutab fotolavastuste tegemiseks 100-aastaseid kaameraid. Graafilise disaini autor on Martin Rästa. Laulu- ja tantsupeo logodes domineerib punakaspruun toon, meresinine vastandtoon ja neutraalselt mahe beež.

Laulupeol on kavas mitmeid uusi teoseid. Üks olulisem nende hulgast on praeguse eesti koorimuusika kõige enam esitatud autori Pärt Uusbergi kirjutatud laulupeo kantaat, mis kõlab teise päeva lõpus. Kantaadi nimi on "Igaviku tuules". Kantaadi teksti autorid on Eesti jaoks kaks olulist inimest – Juhan Liiv ja Kristjan Jaak Peterson. Teine oluline teos on Tauno Aintsi teos esimese päeva lõpus.

Laulu- ja tantsupidu algab neljapäeval, 4. juulil. 4. ja 5. juulil on tantsupeoetendused ja rahvamuusikapidu. 6. ja 7. juulil toimub rongkäik ja kaks laulupeo kontserti.