"Eesti Vabariik 100" müüs palju, aga eelmise aasta müüduim raamat oli ikkagi "Apteeker Melchior" ({{commentsTotal}})

{{1518103560000 | amCalendar}}
Fragment Indrek Hargla raamatu
Fragment Indrek Hargla raamatu "Apteeker Melchior ja Gotlandi kurat" kaanelt

Eesti kirjastuste liit avaldas eile oma 2017. aasta enimmüüdud raamatute edetabeli, mida troonis TEA entsüklopeedia "Eesti Vabariik 100". Kuivõrd aga peale mõne kirjastuse on sellest tabelist puudu ka kõik need autorid, kes oma teoseid ise kirjastavad, ei anna see tegelikult täit ülevaadet. Järele uurides selgus, et tegelikult oli eelmise aasta müüduim raamat ikkagi Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja Gotlandi kurat", mis ületas müüginumbrilt TEA entsüklopeediat tuhande eksemplari võrra.

Hargla sõnul müüdi raamatut eelmisel aastal hinnanguliselt 7300 eksemplari. Võrdluseks, siis TEA entsüklopeediat müüdi 6277 eksemplari.

Hargla kõrval uuris ERR kultuuriportaal ka käputäielt teistelt eelmisel aastal menukaid raamatuid oma kuludega isikliku kirjastuse alt raamatu välja andnud autoritelt, kui palju eksemplare nende teosed eelmisel aastal müüsid, ning millised on olid kõige müüdumad raamatud kirjastustes, mis tabelist välja jäid, et Eesti kirjastuste liidu edetabelit üksjagu "ausamaks" muuta.

Olgugi et liidu toodud tabeli esikoht Hargla vastu välja vahetus, ei kõiguta siiski ükski teistest autoritest – Urmas Vadi, Vahur Afanasjev, Valdur Mikita, Mihkel Mutt ega Rein Raud – juba olemasolevaid kohti tabeli esikümnes.

Valdur Mikita "Kukeseene kuulamise kunst", mida Mikita enda andmeil müüdi 2017. aastal 3900 eksemplari ümber, asetuks kirjastuste liidu edetabelis 15. kohale. Vahur Afanasjevi "Serafima ja Bogdan", mille 2400-eksemplarine tiraaž on praeguseks kõik välja müüdud, jääks tabelis 34. kohale, kohe Mihkel Muti "Eesti ümberlõikaja" ette, mille läbimüük Muti hinnangul oli umbes 2300 eksemplari. Urmas Vadi "Neverland" 1750 müüdud eksemplariga asetuks tabeli keskele, 53. kohale.

Rein Raua "Kell ja haamer" oli müügil kolm kuud ja selle aja jooksul müüdi 497 eksemplari.

Kirjastuste liidu tabelist jäid peale sõltumatute autorite välja ka kirjastused, nagu Tammerraamat, Pegasus, Sinisukk ja raamatupoe Rahva Raamat eelmisel aastal tööd alustanud kirjastus.

Tammerraamatu enimmüüdud raamat oli klassika – Eno Raua "Sipsik", mis müüs 2721 eksemplari. 2170 eksemplariga oli teiseks kõige müüdum raamat Tammerraamatu kirjastuses Heli Lukneri ja Mare Müürsepa "Füübits".

Pegasuse läbimüügi tipuks kujunes eelmisel aastal aga Jaak Juske "Sada põnevat lugu Eesti vabariigist", mida müüdi 2500 eksemplari jagu.

Sinisuka kirjastuse tipp-3 hulgas olid Andrea Pinningtoni "Otsime aialinde", mis müüs 1318 eksemplari, Astrid Lindgreni "Vahtramäe Emil", mis mis müüs 1075 eksemplari ja kolmandat kohta jagavad Andrea Pinningtoni "Otsime aialoomi" ning Lieve Boumansi "Kleepsuraamat. Jõulud" 1049 müüdud eksemplariga.

Rahva Raamatu kirjastus alustas tegevust alles eelmisel aastal ja esimesed raamatud ilmusid aasta teises pooles ja lõpus. Mihkel Raua "Eestlase käsiraamat" müüs kahe kuuga 5000 eksemplari, Aleksandr Šeps "Meedium" 2,5 kuuga 4500 eksemplari ja Olav Osolini "Need näod kõlavad tuttavalt" on pooleteise kuuga müünud 1800 raamatut.

Vt Eesti kirjanduse seltsi raamatumüügi tipp-100 tabelit.

Toimetaja: Merit Maarits, Anette Parksepp



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: