Plaat "Absence", millel astuvad lisaks Randalule üles ka kitarrist Ben Monder ja trummar Markku Ounaskari, märgib Eesti jazzmuusika jaoks olulist verstaposti, kuna tegemist on esimese albumiga, mis on jõudnud olulise Ameerika plaadifirma ECM alla. Juba ainuüksi seepärast peaks plaadile võimaluse andma.

Värskel albumil ei kiirusta Monder, Randalu ja Ounaskari kuhugi. "Absence" liigub rahuliku sammuga, lood kerivad oma atmosfääri lahti pikkamisi ja mõtlikult, võiks isegi öelda, et täiesti teadlikult teevad nad võimalikult vähe muusikat. Üksikute muusikaliste kujundite abil kaotavad nad ära aga igasuguse raskuse, "Absence" vuliseb õrnalt ja ei tohiks pelutada ka jazzivõõrast inimest.

Kordusmotiivide ja abstraktsete rütmiskeemide abil suudavad Kristjan Randalu, Ben Monder ja Markku Ounaskari viia kuulaja transsi, pannes unustama igasuguse reaalse maailma enda ümber. Jah, "Absence" nõuab süvenemist ning pealiskaudsel kuulamisel võib tunduda seal toimuv juhuslik, täpsemalt kuulates tulevad aga välja peidetud struktuurid ja mustrid.

Esmapilgul paistab, et "Absence" on klassikaline, ilus ja turvaline jazz, kuid kaugel sellest. Nende rütmid laenavad moodsast klassikalisest muusikast ja ehk isegi äärealade tantsumuusikast, teatud kliimaksihetkedel kõlab trio isegi kui post-rock. Nad suudavad peita ilu ja pehmuse taha ära plahvatusohtliku stiihia, kuid see jääbki varjule, seda ei lasta kordagi esiplaanile ega liialt domineerima.

Jazziteoreetikud suudaksid selle plaadi kindlasti üksipulgi lahti võtta, seal on materjali arutamiseks ja mõtisklemiseks, aga samas võib seda vaadata ka lihtsalt kui üht mõnusat rännakut oma nurgatagustega, kust igal kuulamisel midagi uut välja ronib.

Albumi "Absence" materjali Randalu, Monderi ja Ounaskari esituses saab kuulda 24. aprillil kell 21:00 Vabal Laval.