"Kui mingi mõte poeb pähe, siis sa tast ju lahti ei saa muidu, kui sa pead selle asja valmis tegema. Antud juhul see uus lasteraamat "Tilda ja tolmuingel", mis nüüd kohe-kohe ilmub, sellega oli huvitav lugu, et on olemas selline olevus, tolmuingel. Kui ta sündis, ega ta siis ei teadnud veel, et ta on tolmuingel, "kirjeldas Kivirähk ETV saates "Hommik Anuga".

Nimelt pöördus möödunud aastal Kivirähki poole kunstnik Irina Šabarova, kes joonistab kummalisi elukaid ja teeb neist nukke. "Ta mõtles, et kui selline elukas on juba olemas, võiks olla temaga mingi lugu, mingi raamat," selgitas Kivirähk, kuidas tolmuingel sündis.

Tolmuingel on elukas, kes tuletab meelde neid asju, mille me ise oleme ära unustanud. "Paraku inimesed kipuvad mingeid asju ära unustama, aga minu meelest see mälu ja ajalootaju, oma mineviku tajumine on äärmiselt tähtis. Vastasel korral on inimene nagu mingi pabernukk. Tal kaob see kolmas mõõde ära, aga kui sa mäletad, kust sa oled tulnud, kust on su rahvas ja kogu maailm tulnud, kui see on meeles, muutub inimene ruumilisemaks ja leiab paremini oma koha siin maailmas," rääkis Kivirähk.

Kuna raamat puudutab ka kurvemaid teemasid, on see mõeldud pigem suurematele lastele. "Ma ütleks, et ta pole päris jõnglaste raamat, kuigi jõnglasi on igasuguseid ehk mõni oskab ka tõsisemat teksti nautida. Aga ta on võib-olla sellistele lugejatele, kellele meeldivad juba Anderseni muinasjutud, võib-olla Oscar Wilde'i muinasjutud. Natuke tõsisem ja võib-olla natuke kurvem kui mõni mu varasem lasteraamat," põhjendas Kivirähk, kuid kinnitas, et lõpp on optimistlik.

Kivirähki sõnul peaks hea raamat olema nagu elu. "Väike nukrus võiks igas raamatus ka olla. Täpselt samuti nagu igas raamatus võiks olla nali. Sellised raamatud, mis ainult on morbiidsed ja nukrad, need mulle absoluutselt ka ei meeldi," põhjendas ta.

Kolme tütre isa avaldas, et esimene, kes tema uut raamatut lugeda sai, oli kunstnik Irina, mitte tema tütred. "Ma ei anna paberi peal lugeda, see on nii tüütu lugeda lasteraamatut paberi peal. Lasteraamatut peab lugema ikka siis, kui ta on kaante vahel, illustreeritud. Ei-ei, mul peres pole keegi lugenud. Ma ei anna kunagi oma raamatuid enne lugeda, kui need ilmuvad," tõdes Kivirähk.