Mööduval nädalal jõudis ERR-i käsutusse 2016. aastal valminud audit, milles analüüsiti Eesti suurima kontserdikorraldaja, sihtasutuse Eesti Kontsert pikaajalise vastutava töötaja ja sihtasutuse vanamuusikaansambli Hortus Musicus asutaja ja juhi Andres Mustoneni tegevust.

Auditist tuli välja, et Mustonen takistas selle läbiviimist ja survestas inimesi. Olulised dokumendid läksid auditi läbiviimisel kaduma ja Hortus Musicuse raamatupidamises valitses kaos. Samuti oli sassi läinud Mustoneni tegevus Eesti Kontserdi töötajana ja tema eraviisiline tegevus.

"Võib-olla tõesti midagi sellist võib olla. Aga see on niivõrd väikese tähtsuga asi, et ma ei hakka üldse seda kommenteerima. Oma tegevuse juures ei pea ma seda üldse tähtsaks asjaks, et peaks üldse sel teemal intervjuud andma. Minu ülesanne on anda suurepärast muusikat," rääkis Mustonen sel nädalal "Aktuaalsele kaamerale".

Auditi järelduseks oli, et Mustoneni tegevuses võis esineda seadusevastaseid asju ja Eesti Kontserdile on tekitatud reaalset rahalist kahju. Mis summadest jutt käib, osapooled öelda ei soovi. Eesti Kontsert märgib vaid, et Mustonen on tasuta antud kontsertidega tekitatud kahju hüvitanud. Lisaks on Eesti Kontsert Mustoneni karistanud, muutes ta töölepingut.

"Andres Mustonen pärast seda juhtumit kaotas töölepingu Eesti Kontserdis, püsiva töölepingu, ja me vormistasime talle tähtajalise isikliku lepingu, mille järgi ta juhib Hortus Musicust edasi. Kui kaotada pärast vist üle 40 aasta siin töötamist tööleping, ma ei arva, et see on kuidagi väga leebe karistus," ütles Eesti Kontserdi juht Jüri Leiten.

Leiteni sõnul pöörduti ka õiguskaitseorganitesse, kuid prokuratuur kriminaalmenetlust ei alustanud.

"Lõppude lõpuks vastutavad igasuguse väärteo eest need, kes selle toime panevad. Ma ei saa öelda, et meil oleks sisekorraeeskirjad või mingid muud dokumendid valesti olnud koostatud. See kord ei olnud paigast ära. See kord oli olemas. Seda korda lihtsalt ei järgitud. See on meie ametiasutuse sisene konflikt, mille me siseselt ka lahendasime," rääkis Leiten.

Kultuuriministeerium peab Mustoneni juhtumit ühekordseks asjaks ja probleeme süsteemseks ei hinda.

"Kui audit oli läbi, tehti tegevusplaan, kontrolliti üle süsteeme, kontrollmehhanisme, lahendati seda olukorda ja mindi edasi," ütles kultuuriministeeriumi asekantsler Hillar Sein, kelle sõnul on ka mujal Eesti Kontserdis asjad üle vaadatud.

"Meil oli see nädal koolitus nõukogu liikmetele siseauditi teemadel. Me oleme nõukogu liikmete oskusi ja teadmisi püüdnud parandada viimastel aastatel," ütles ta.

Endine kultuuriminister Rein Lang kultuuri sihtasutuste tegevuses suuremaid probleeme ei näe, kuid märkis, et nõukogude tasustamist võiks tõsta.

"Kui me tahame mõnesaja euro eest kompetentsi ja juhtimiskultuuri ja sellist väga head juhtimisoskust, siis me seda kindlasti ei saa. Neid inimesi, kes professionaalidena sellesse panustaksid, on väga vähe, kes n-ö altruismist ja omast vabast ajast seda tööd teeksid," rääkis Lang.

Mis puudutab aga Eesti Kontserdi ümber puhkenud skandaale, seda seostab Lang eelolevate valimistega.

"Kõiki, igasuguseid skandaale ja skandaalikesi tuleb natukene vaadata ka selles valguses ja siis minna külmutuskapi juurde ja võtta sealt endale üks mahl ja maha rahuneda," ütles ta.

Sihtasutus Eesti Kontsert loodi 2014. aastal omaaegse Eesti Riikliku Filharmoonia asemele. Eesti Kontsert tegutseb laial muusikalisel alal, hõlmates sümfoonilist ja kammermuusikat, džässi, koorimuusikat ning elektroonilis-akustilist muusikat.

Sihtasutusele kuulub mitut kontserdimaja, teiste hulgas Estonia kontserdisaal, Tartu Vanemuise, Jõhvi ja Pärnu kontserdisamja ning Peterburi Jaani kirik ehk kokku umbes 20 miljoni euro ulatuses kinnisvara.

169 töötajaga Eesti Kontserdi sissetulekud olid mullu 8,8 miljonit eurot, millest umbes 60 protsenti oli riiklik toetus ja 40 protsenti omatulud. Möödunud aasta kahjumiks kujunes ligi 320 000 eurot.