Rahandusministeerium: riigi osalust Kuressaare linnateatris peab põhjendama strateegia
Rahandusministeerium ei toeta Kuressaare linnateatrist riigi osalusel sihtasutuse tegemist niikaua, kui kultuuriministeeriumil pole üle-eestilist teatrivõrgu strateegiat.
Läinud aasta alguses tuli kultuuriministeerium välja mõttega teha Kuressaare linnateatrist sihtasutus. See tähendab, et seni omavalitsuse hallata olnud teater saaks uue juriidilise vormi ning sihtasutuses osaleksid nii Saaremaa vallavalitsus kui Eesti riik. Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Hillar Sein räägib, et ühine sihtasutus tagaks teatrile stabiilsema rahastuse ehk riigi iga-aastane toetus ei sõltuks nii otseselt eelarveläbirääkimistest.
"Ühine sihtasutus loob mõlemale poolele kohustuse, mida iga-aastane tegevustoetuse taotlemine ei loo. Ja kui on stabiilsem rahastus, siis loodetavasti on ka stabiilne kunstiline kvaliteet," selgitas Sein ERR-ile.
Ka Kuressaare linnateatri direktor Piret Rauk ütles, et kindlust annaks sihtasutuse loomine juurde. Suurt rahalist hüpet ehk uusi töökohti või olulist kinnisvarainvesteeringut teater ei oota, küll aga tuleks lisaraha, et maksta teatri kollektiivile kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalka.
Rahandusministeerium vaatab aga sihtasutuse loomisele teisiti. Selle vastu nad pole, aga nagu ütles rahandusministeeriumi riigivara osakonna juhataja Kaie Karniol, esmalt tuleks luua etendusasutuste võrgu kujundamise strateegia.
Tema sõnul on näiteks muuseumide puhul seda tehtud. Valitsus on kinnitanud kultuuripoliitika põhialused aastani 2020, kus on öeldud, et riik kaasab muuseumivõrgu kujundamisel partnerina kohalikke omavalitsusi ja erasektorit. Aga teatrite kohta sellist otsust ei ole. "Täiesti võimalik, et ka teatrite puhul valitakse muuseumidega sarnane tee, aga see eeldab, et kultuuriministeerium teeb korraliku eeltöö ja valitsus kiidab sellise poliitika või strateegia heaks. Ja seda ei tuleks lahendada selliselt ühe juhtumi kaupa."
Seepärast rahandusministeerium sihtasutuse loomiseks mõeldud korralduse eelnõud ei toetanud.
"Iseenesest huvitav mõttekäik, sest kui ma ei eksi, siis rahandusministeerium on ise see, kes soovib igasuguste arengukavade, strateegiadokumentide ja muude alusdokumentide vähendamist riigis. Meie arust peaks vaatama ikkagi iga valdkonda spetsiifiliselt ja usaldama eeskätt selle valdkonna vastutavat ministeeriumi," ütles Sein.
Ta selgitas, et Kuressaare linnateatri tarvis omavalitsusega ühise sihtasutuse loomises pole midagi uut või eriskummalist. Niisamuti on käitutud Rakvere teatri ja Ugala teatriga. Kaie Karniol aga ütles, et kohalikke teatreid on teisigi, ning sestap tulekski ära otsustada, mis on riigi üldine siht, ehk kas sarnaselt tasub vaadata ka näiteks Narva Vabalavele ning Paide või Võru teatritele.
"Niimoodi võiks tulla absoluutselt iga teater ja öelda, et me tahame ka kindlat rahastust. Rahastamine on praegu võimalik riigieelarveliste toetuste kaudu, kultuurkapitali kaudu. Et kui me ühe teatri tõstame nüüd teistest ettepoole, mille poolest Narva Vaba Lava on siis halvem?"
Hillar Sein aga ütles, et lähiaastatel ta teiste taoliste sihtasutuste loomist ei näe.
"Ainult selle pealt, et me teeme teatri ja nüüd riik kohe kindlasti peab hakkama toetama, me seda lähenemist ei poolda. Ja Paide, Võru ja Narva näol on eeskätt riigi vaates tegemist etenduse andmise kohtadega. Küll aga Kuressaare erinevus nende teiste kohtadega on see, et seal on olnud väga pikalt stabiilne teater, kelle puhul meil tekkis soov see olukord seal rohkem ära korraldada."
Toimetaja: Mirjam Mäekivi