Lauri Kaare: Oscarite suurim kaotaja oli "Täht on sündinud" ({{commentsTotal}})

Foto: Reuters/Scanpix

Vikerraadio saates "Vikerhommik" oli külas elukutseline filmihuviline Lauri Kaare, kes jälgis kogu öö 91. Oscarite galat. Ta tõdes, et kuigi suuri võitjaid tänavusel Oscarite jagamisel ei olnud, oli suurim kaotaja "Täht on sündinud."

"Kategooriaid, kus kaasa löödi, oli õige mitu, aga õhtu kõige üllatustevabam oli see, et [filmi originaallaul] "Shallow" võitis. Kusjuures see, et nad mõlemad – lavastaja-kaasstsenarist-peaosatäitja [Bradley Cooper] koos teise peaosatäitja-laulukirjutajaga [Lady Gaga] – laval seda esitasid, oli mõnede meelest liigagi emotsionaalne. Internetis on vastukaja juba selline, et "aga miks see Gaga oma kihluse tühistas" ja mõned tundsid kaasa Bradley Cooperi kaaslasele, kellega ta muidu seal väga õnnelikult istus, kuni selle hetkeni, kuni nad konservatiivide meelest natuke liiga intiimselt seal klaveri taga olid."

Kaare tõdes, et tänavu suuri võitjaid Oscaritel ei olnud. "Kui sul arvuliselt suurim võitja tuleb ära nelja Oscariga, siis see näitab, et armastust jagus vasakule ja paremale ning ühtegi sellist täiesti nullile jäänud soosikut ei olnud."

Ta rääkis, et selle puhul oli huvitav just see, et "Soosik", mis läks peale kümne nominatsiooniga, realiseeris sellest suure üllatusena just parima naispeaosatäitja Oscari, mille sai Olivia Colman kuninganna Anne'i rolli eest.

"Eeldati, et see läheb Glenn Close'ile, kellele see oli juba seitsmes nominatsioon ja kes on korduvalt end näidanud parimast küljest, nii nagu akadeemial aeg-ajalt on kombeks anda elutöö-Oscar, et kui näitlejal tuleb enam-vähem roll välja, siis antaksegi selle eest see ära."

Kaare märkis, et kui sügisel Toronto filmifestivali ajal tundus, et "Täht on sündinud" on see film, millest saab kõigil teistel olema väga raske jagu saada, siis hiljem hakkas see tasapisi tagaplaanile vajuma.

"Mingil hetkel tekkis tunne, et "Roma" võib võtta parima filmi Oscari, aga see mõte kadus, kui "Roma" võitis õhtu käigus parima võõrfilmi Oscari, sest läbi aegade on olnud üheksa filmi, mis on kandideerinud korraga nii parima võõrfilmi kui ka parima filmi kategoorias, aga mitte ühelgi neist ei ole õnnestunud mõlemat võita."

"Roheline raamat" parima filmi Oscari võitjana on kuidagi turvaline valik, tõdes Kaare. "Kui Julia Roberts hüüdis lavalt välja, et parima filmi võitis "Roheline raamat", siis õhtu jooksul parima mugandatud stsenaariumi Oscari võitnud Spike Lee tahtis Variety andmetel protestimärgiks hõlmade lehvides saalist välja tormata, aga turvad olid vaesekese kohapeale tagasi saanud, mis ilmselt ainult tõstis tema viha," kirjeldas ta.

Aga tal oli ka põhjendus, lisas Kaare. "Ta ütles, et "iga kord, kui keegi kedagi sõidutab, siis mina kaotan", viidates sellega aastale 1989, kui ta kandideeris oma karjääri võib-olla parima filmiga "Do The Right Thing" parima stsenaariumi Oscarile, mille ta kaotas filmile "Driving Miss Daisy", mis laias laastus on natuke "Rohelise raamatu" moodi küll, aga selle vahega, et "Rohelises raamatus" rassist istub eesistmel. "Driving Miss Daisy's" oli nii, et vana ja hea mustanahaline mõistev autojuht Morgan Freeman sõidutas rassistlikku lõunaosariigi vanadaami, keda mängis Jessica Dandy."

Kaare sõnul on akadeemia koondportree paari viimase aastaga päris suuresti muutunud. "Eelmisel aastal võeti ka rekordiliselt, kuskil 800 uut liiget, et see oli rassiliselt kirju pilt ja [vastu] võeti palju naisi. Enam ei kehti see klišee, et akadeemia ongi ainult vanad valged mehed, kellel on väga kivistunud arusaamad sellest, kellele ja millele peaks auhindu jagama."

Ta tõdes, et õhtu suurim võitja on Alfonso Cuarón, kes saab kõik kolm võidetud Oscarit oma koju viia. "Nagu ta oma õhtu kolmandale, parima lavastaja Oscarile järele minnes ütles, siis "siin käimisest ei tüdine mitte kunagi". Kellel see võib erakordselt kopsu üle maksa ajada, on Valge Maja tõpral, sest see on kuue aasta jooksul viies kord, kui parima lavastaja Oscari viib ära mehhiklane. Nende hulgas on olnud Cuarón, tema sõber Alejandro González Iñárritu ja tänagi laval käinud Guillermo del Toro ehk three amigos, nagu nad ise oma seltskonda kutsuvad."

Kaare rääkis, et Cuarón oleks alguses võtnud appi oma ihuoperaatori, kolmekordse Oscari-võitja Emmanuel Lubezki ehk Chivo, aga graafikud ei klappinud ja mingil hetkel oli sõber talle öelnud, et "aga Alfonso, sa oled suhteliselt pädev, miks sa ise seda ei tee" ja nagu tänaõhtune tulemus näitas, tasus ära küll."

"Roma" kolmekordne võit tõstatas ka küsimuse voogedastusplatvormide mõju üle filmitööstusele tulevikus, sest tegemist on põhimõtteliselt Netflixi-filmiga. "Summa, mis ameeriklased eelmisel aastal kodusesse meelelahutusse paigutasid – ennekõike just kõikvõimalikesse voogedastustesse – näitab, et kuigi vanameelsete meelest on tele ikka tele, on see on täiesti pöördumatu. Hetkel on ju Oscari-võitja Martin Scorsese ametis oma filmiga "Irishman", mis on gängster-lugu, kus on koos Al Pacino, Robert DeNiro ja Joe Pesci ning veel terve hulk rahvast, mille eelarve on 140 miljonit ja mis nüüd ka aasta lõpul peaks tulema Netflixi."

"Aga nii nagu nad tegid "Romaga", mis enne seda suuremates riikides ja linnades – ma pean silmas just Ameerikat ja Suurbritanniat – saab ka piiratud aja kinodes linastuda. Arvestades seda, et väidetavasti õhust raha juurde tootev Netflix paigutab sel aastal omatoodangusse 18 miljardit dollarit, siis tegelikult akadeemikud ja konkureerivad stuudiod peavad sellega arvestama, et üha rohkem hakkab [Oscaritel] olema sealt tulevaid filme, mis on arvestatavate autorite tehtud ja mis kvaliteedi poolest suurstuudiote filmidele absoluutselt millegagi alla ei jää."

Kaare ütles, et Cuarón on ka ise märkinud, et "Romal" oleks raske olnud nii mitmeteski maailma riikides levi leida. "Ma ütleks ka, et tegelikult Eestis – 2:20 [pikk], 1970. aastate Mexico City, ühe laguneva perekonna ja nende teenijanna keerulised suhted. Aga nüüd, tänu sellele [Netflixile – toim] jõudis tema film loendamatute miljonite silmapaarideni."

Peale Colmani oli Kaare jaoks suur üllatus ka "Must panter", mis võttis ära kolm Oscarit ja tema hinnangul igati teenitult – parim kostüüm, parim kunstnikutöö ja parim muusika.

"Asi, mida reeglina ei juhtu,[ on see], et parima täispika animatsiooni kategoorias jääb imede sepikoda Pixar kaotajaks. Niimoodi seekord juhtus, et Sony animatsiooni ja Marveli koostööfilm "Ämblikmees: uus universum", mis on visuaalselt täiesti särisev, loo poolest põnev ja pani kaasa elama, võttis võidu. Pixar sai samavõrd teenitult parima lühianimatsiooni "Bao" eest sellest, kuidas daam endale pelmeeni voolib ja see ellu ärkab ja ta seda nagu last kasvatab." Ta lisas, et Pixar suudab pealtnäha jaburast asetusest midagi maagilist välja pigistada.

Esimest korda 30 aasta jooksul oli Oscari-gala ka ilma õhtujuhtideta, mis Kaarele väga ei istunud. "Kuidagi igav oli, aga alati võib ju loota, et 92. läheb paremini."

Toimetaja: Merit Maarits



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: