Tristan Priimägi tõstab Cannes'i programmist esile filmi "The Lighthouse"

Foto: Eric Chakeen/AP/SCANPIX

"Terevisioon" uuris Cannes'i filmifestivali väisavalt filmikriitikult Tristan Priimägilt, millised on tema eredamad kogemused omadega poole peale jõudnud festivalilt ning mida oodata veel eesolevate linastuste hulgast.

Eredama kogemusena tõi ta välja õudusfilmi sugemetega filmi "Majakas" ("The Lighthouse"), mida ta loodab, et näeb ka Eesti kinodes. "See on Robert Eggersi teine film, kelle esimene film oli "Nõid" ("The Witch"), mis oli ka meil kinodes. Nii et need, kes on rohkem žanrifilmi fännid, oskavad sellest lugu pidada, ja need, kes ei tea, need võivad lihtsalt reageerida sellele, et peaosades on Robert Pattinson ja Willem Dafoe. Mõlemad suured nimed."

Pikemalt kirjutas Priimägi filmist Facebookis:

Eks sellel hindepanemisel on paramatatult alati ka oma subjektiivne külg ja seetõttu ei tasu seda väga kivisse raiutuna võtta, aga vahel tunned lihtsalt ära n-ö oma filmi, ning mulle "The Lighthouse" selline kindlasti oli.

Thomas (Willem Dafoe) ja Ephraim (Robert Pattinson) siirduvad üksikule saarele majakavahiks. Saarel aga hakkab juhtuma nii mõndagi ja mehi hakkab mõistus vaikselt maha jätma. Seda enam, et tunduks nagu meres on keegi veel ... "Nõia" autori Robert Eggersi teine film on metafüüsiline triller, mis keerab vaikselt vinti peale, pingule kuni katkemiseni. Kui mul "Nõiaga" olid teatud reservatsioonid (ilmselt isiklikud, teistsugustest ootustest tingitud), siis "The Lighthouse'i" julgeks küll meistriteoseks nimetada. Eggers valdab tempo- ja toonimuutusi väga kindlalt, ja tirib vaatajat vaikselt mugavusest välja nagu konksu otsa jäänud kala. 

Juba esteetiliselt lähenemiselt on kõik siin nii läbi mõeldud – 4:3 telekaformaat, et rõhutada filmi algusaegade pildile lähedasemat mõõtu, ja ka süvendada klaustrofoobiat; mustvalge 35mm filmilint, kvaliteedi ja autentsuse saavutamiseks; kaamerad 1940. ja spetsiaalne optika 1920. aasta, et saavutada toonase filmi tekstuuri. Ephraim ja Thomas räägivad vastavalt 20. sajandi alguse palgivedajate ja meremeeste slängi ja laulavad tolle aja laule. Kõik on korraga paeluv, kõhe, originaalne, terviklik. 

Eggers mainib filmi järel eeskujudena korra Melville'i ja teist kirjanikku Sarah Orne Jewettit, kes oli tuntud just oma autentse kirde-Ameerika elu kujutamise järgi sel perioodil. Mulle endale aga meenus hoopis hispaania kirjaniku Albert Sánchez Piñoli esikromaan "Külm nahk", kus kaks meest kaitsevad majakat üksikul saarel merest tulevate kummaliste elukate eest. Xavier Gens on üsna allikatruult selle raamatu ka ekraniseerinud, need lood sobivad hästi kokku. Pattinson, Eggers ja Dafoe andsid ka väga sümpaatse Q&A. 

Priimägi ütles, et Cannes'i külastamine on tema jaoks peamiselt töö ja informatsiooni hankimine. "Oleneb, kuidas kellele muidugi. Mõnele on see ilmselt peod ja tasuta šampus rannal, aga minule ennekõike info, et mida üldse tehakse, kes kuidas tegutseb, millega on valmis saadud ning mis on tulemas. Siin on igasugust infot hästi palju liikvel ja selles mõttes on see rahulik."

Festival on praeguseks poole peal ja Priimägi loodab ära näha veel mitmeid asju. "Kas või näiteks Tarantino film on paari päeva pärast. Üks selline suurem ja tuntum nimi. Tarantino oli näiteks ka üleeilse Hiina võistlusprogrammi esilinastusel, mis tekitas palju segadust, sest kõik filmisid Tarantinot ja vaeseid hiinlasi keegi ei pannudki väga tähele. See oli natukene kurb. Aga eks siin iga päev toob mingeid huvitavaid nimesid. Hoian silmad lahti nii palju kui saab," märkis ta.

Toimetaja: Merit Maarits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: