Naiskunstnikud vastustavad kultuurkapitali otsust määrata EKA endisele professorile stipendium
Kunstivaldkonnas tegutsevad Kadi Estland, Rebeka Põldsam, Sandra Jõgeva, Mari Laanemets ja Mare Tralla kirjutasid Eesti Kultuurkapitalile avaliku kirja, kus nõuavad selgitust Eesti Kunstiakadeemia endisele professorile Marko Laimrele juunis määratud stipendiumi osas. Naised süüdistavad Laimret vägivaldses käitumises.
Avalikus kirjas mainitakse kaheksa aasta tagust juhtumit, kus Laimre ründas näitusel naist. Ohver, kelle nimi on ERR-ile teada, tegi politseile avalduse Laimre suhtes, süüdistades teda kehalises väärkohtlemises. Asi lõppes lepitusmenetlusega, millega Laimre süü omaks võttis ja ohvri ees vabandama nõustus.
Kultuurkapitali kommunikatsioonijuht Katrin Seppel selgitas ERR-ile, et avalikule kirjale alla kirjutanud viie kunstniku lähtepunkt ja mure on mõistetavad, nagu ka nende viidatud vajadus olla eriliselt tähelepanelik erinevate seksismi ja šovinismi ilmingute suhtes ühiskonnas.
"Pidades kirjas viidatud Laimrega seotud vägivallajuhtumit kahetsusväärseks, peab sihtkapital antud juhul tunnistama oma teadmatust Laimre eraelulisest tegevusest. Nii kaheksa aasta taguse sündmuse kui ka teiste eraviisiliselt toimunud sündmuste käigus aset leidnud juhtumite üksikasjad ei ole avaliku infona sihtkapitalile teada ega saa seetõttu olla lõplikult otsustavaks aluseks stipendiumi määramisel," ütles Seppel.
Seppel lisas, et kindlasti ei tolereeri kujutava ja rakenduskunsti sihtkapital vägivalda, mõistes selle üheselt hukka.
Samas tõdes Seppel, et Marko Laimre on kunstivaldkonda märkimisväärselt panustanud, olles tuntud ennekõike pikka aega tegutsenud kunstnikuna ning Eesti Kunstiakadeemia fotoosakonna tulemusliku juhtimise poolest.
Ettepaneku "Ela ja sära" stipendiumide määramiseks teevad kultuurkapitali nõukogule sihtkapitalid. "Antud juhul on tegemist kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitaliga, mis on stipendiumi määramisel silmas pidanud Marko Laimre esitatud materjale, senist erialast tegevust ja loomingulist potentsiaali kavatsusega toetada kunstniku loomingulisi püüdlusi ning arengut," ütles Seppel.
"Ela ja sära" on üks paljudest stipendiumi- ja toetuseliikidest, mida kultuurkapital välja annab. "See on tulevikku suunatud toetus, võimaldab loomingulisel inimesel pühenduda oma erialale. See pole preemia varasema töö eest," lisas Seppel.
Stipendium "Ela ja sära" suurusega 15 600 eurot aastas pakub loomeinimestele võimalust pühenduda oma erialale. Stipendiumile võisid kandideerida kõikide kultuurkapitalis esindatud valdkondade professionaalid. Kokku valiti 120 kandidaadi hulgast välja 16 stipendiaati.
Seppel ütles, et Laimret puudutava stipendiumi osas ei ole edasisi samme arutatud. "Selliseid olukordi, kus stipendium tühistatakse, ei ole olnud. Küll aga on juhtunud, et stipendiaat ise loobub või maksab stipendiumi tagasi," tõdes Seppel.
Marko Laimre ütles, et ei soovi viie naise kirja ja vägivallasüüdistusi avalikult kommenteerida, sest kiri on adresseeritud kultuurkapitalile.
Avalik kiri kultuurkapitalile sai ühe allkirjastanu Sandra Jõgeva sõnul tõuke 104 kirjast möödunud aastal, milles tauniti Tiit Ojasoo osalust Eesti Vabariigi 100. aastapäeva vastuvõtu lavastamises. Ojasoo ründas 2016. aastal oma alluvuses töötanud näitlejannat, juhtum lahenes samuti lepitusmenetlusega.
Avalikus kirjas Eesti Kultuurkapitali nõukogule viidatakse Õhtulehe artiklile aastast 2011, kus Laimre Tallinna Fotokuu raames toimunud näituse avamisel ERR-iga vestelnud ohvrit ründas. "Soovime Kultuurkapitalilt Marco Laimrele olulise stipendiumi määramise osas omapoolset selgitust. Sest pole ju tõepoolest vahet, kas see on alateadlik või intuitiivne võimule allumine või teadlik valik inimõiguste põhiväärtustest preemiaid andes tagasi astuda. Sõnum on ikka sama: peksjad mehed on tavaline nähtus ja kuni nad kedagi ära ei tapa, on iga peksmine eraldatud nende professionaalsest karjäärist. Isegi kui nad on peksnud oma erialaselt positsioonilt ja avalikus ruumis," seisab avalikus kirjas.
Toimetaja: Rutt Ernits