Paavo Järvi alustas tööd Zürichi Tonhalle orkestri peadirigendina

Paavo Järvi juhatas 2. oktoobril oma esimese kontserdi Zürichi Tonhalle orkestri ees selle peadirigendi ja muusikalise juhina. Kogu uus hooaeg tema käe all tuleb põnev, ja juba seetõttu on Paavo Järvi sealmail nii muusikute kui publiku poolt väga oodatud. Teadagi toob Järvi endaga kaasa ka Eesti märke, ja avakavaski oli neid mitmeid.
Avakava esimeseks numbriks, mis kõlas samas veel ka 3. ja 4. oktoobril, oli Arvo Pärdi orkestriteos "Kui Bach oleks mesilasi pidanud ..." (1976/1984/2019) uues versioonis, mis oli orkestri ja Paavo Järvi poolt Zürichisse avaõhtuks tellitud. Arvo Pärt töötas partituudi ümber tänavu kevadel, ja oli kõigi rõõmuks nüüd ka ise Zürichis kohal, tehes enne orkestri ja Paavoga põhjalikud ettevalmistavad proovid.
Paavo Järvile omasena on ta juba suutnud enda uue orkestri tegevusse ja kogu sealsesse muusika-ja kultuuriellu mõndagi uut tuua. Märtsikuul on plaanis näiteks ka siin (nagu suviti Pärnus) dirigeerimise meistrikursus-akadeemia.
Avaõhtu kandis 2. oktoobril otse üle Mezzo TV, pidulikust sündmusest (seda reklaamiti sisukalt Mezzos veel 1. oktoobril) said osa huvilised paljudes maades. 6. oktoobril andis avakontserdi salvestuse omakorda eetrisse Šveitsi TV ning ainult Šveitsis on seda võimalik järel vaadata kuni 3. novembrini.
Arvo Pärdi muusika järel oli Paavo Järvi valinud Jean Sibeliuse noorusaegse läbimurdeteose, viieosalise sümfoonilise poeemi orkestrile meeskoori ja solistidega, eepose "Kalevala" ainel loodud "Kullervo" op. 7 (1892). Selle kandsid ette koos Tonhalle orkestriga Eesti Rahvusmeeskoor ja Zürichi Sing-Akademie' meesrühm ning Soome solistid Johanna (sopran) ja Ville (bariton) Rusanenid. Kontsertide eel leidsid aset tutvustavad vestlused.
Enne avakontserte saatsid viis väljaannet Paavo Järvile kokku 50 küsimust, et nendele tulnud vastuseid oma lugejale tutvustada. Avakontserdi eel ja järel leidis sündmus tähelepanu kaheksateistkümnes ajakirjanduslikus materjalis. 13. oktoobril toob Šveitsi TV ekraanidele Barbara Seileri uue dokumentaalfilmi Paavo Järvist.
Mitte igal pool ei saada linna esindusorkestri peadirigendi vahetust nii suur tähelepanu. "Zürichis on Tonhalle orkestri peadirigent linna au ja uhkus, keda kõik teavad ja armastavad. Nüüd on selleks Paavo Järvi, alanud on Paavo-time, nagu mitmel pool öeldi ja kirjutati. Huvi maa vastu, kust Zürichi uus maestro pärit on, kasvab mõistagi meeletult," sõnas üks kohalviibinu.
2. oktoobri õhtul olid saalis kõik Järvid, Paavo avakontserti tulid kuulama Neeme Järvi, tema kaasa Liilia, flötistist tütar Maarika, noorem poeg dirigent Kristjan, samas istusid TOZi direktor-mänedžer Ilona Schmiel ning Arvo Pärt, kellega oli kaasas tema poeg Michael Pärt, rahvusvahelise Arvo Pärdi Keskuse juhatuse esimees.
Neeme Järvi sõnul valitses saalis tõeliselt pidulik õhkkond. "Publiku vastuvõtt oli vaimustav, RAM ja Paavo tegid fantastilise ettekande, meeldivad olid Soome lauljad, õde ja vend Johanna ning Ville Rusanenid," lisas ta ja kinnitas, et orkester oli erakordne ning Pärdi kohalviibimine lisas kõigele oma erakordsuse. "Kontserdimaja Maag saal on seest üleni puumaterjalist ja kõla on haruldane, umbes nagu meie muusika- ja teatriakadeemia uus saal, aga mahutab palju rohkem rahvast."
Ka Zürichi Maag'i kontserdimaja välireklaamis ilutseb suurelt ka eestikeelne kutse "Tere tulemast". Tonhalle Orchester Zürichi (TOZ) meeskond on orkestri võluva direktrissi Ilona Schmieli juhtimisel teinud väga palju selleks, et Paavo tulek oleks võimalikult tähelepanu ja huvi äratav. Ta toonitab, et koos Paavo Järviga hakkab Zürichis nüüd kõlama palju Põhjamaade muusikat: Eestist, Venemaalt, Soomest, Lätist, Rootsist jne. Lisaks on Paavol plaanis plaadile mängida kõik Tšaikovski sümfooniad, nende ettekannetega ta juba alustas. 1. oktoobril ilmus müügile TOZi ja Paavo esimene ühistöö, plaat Olivier Messiaeni muusikast. Esimese hooaja resideerivaks heliloojaks on Erkki-Sven Tüür, kes tegelikult saab endale loomingulise juhi kohustused.
Kui Paavo Järvi poleks tulnud Zürichisse, poleks siin ka Olari Eltsi kaht kontserti noorteorkestritega 20. oktoobril Genfi Victoria Hallis ning 21. okt Zürichi Tonhalles Maag. Eltsi käe all mängivad Genfi kõrgema muusikakooli orkester ning Zürichi kunstide kõrgkooli orkester, nad esitavad Erkki-Sven Tüüri orkestriteose "De profundis" Šveitsi esiettekandes ning Gustav Mahleri Sümfoonia nr 6 ("Traagiline").
Zürichi avaõhtute järel on Paavo Järvil ees proovid ja kolm kontserti 10. kuni 12. oktoobrini kuulsate Berliini Filharmoonikute ees. Ning nagu olnuks see juba varem paika pandud, siis järgmisel päeval ehk 13. oktoobril leiab teistkordselt aset Berliini Konzerthausis Saksa heliplaadipreemiate Opus Klassik pidulik üleandmine. Paavo Järvi on väärinud selle "Aasta dirigendina" Jean Sibeliuse kõigi sümfooniate plaadistuse eest l'Orchestre de Paris'ga.
Järvi jõuab uuesti Zürichi orkestri ette 25. kuni 27. oktoobrini, siis on kavas ka Tšaikovski Sümfoonia nr 4, ning 30. oktoobrist kuni 1. novembrini on kolmel õhtul ettekandel Tšaikovski Sümfoonia nr 6, aga selle kõrval ka Erkki-Sven Tüüri orkestriteos "Sow the Wind...". 1. novembril mängib kava Soome tippviiuldaja Pekka Kuusisto nagu lisapalana veel ka Tüüri virtuoosse kammeroopuse "Walk on the Rope" ("Köielkõnd").
Väärib mainimist, et Järvidel on ka varasematel aegadel Šveitsiga mitmeid muusikalisi kontakte olnud. Neeme Järvi meenutab, kuidas ta Genfis orkestriga Suisse-Romande pika rea Igor Stravinski teoseid esitas ja firmale Chandos plaadistas. See oli 1993. ja 1994. aastal. Mitmedki neist teostest olid loodud ajal, mil Stravinski ise Genfi järve ääres elas.
Neeme Järvi ühes kavas oli ka Eduard Tubina Kontsertiino klaverile ja orkestrile, solistiks Vardo Rumessen. 2012. kuni 2015. aastani oli Järvi aga Genfi Victoria Hallis resideeriva kuulsa Orchestre de la Suisse Romande'i peadirigent, plaadistades ka siis firmale Chandos.
Neeme Järvi, veel rohkem Kristjan Järvi, on teinud pikemalt koostööd ka Alpides asuva Gstaadi Menuhini festivali orkestriga. Neeme ja Kristjan Järvi sõnul pole vähe tähtis ka seik, et Genf on juba pikka aega Maarika Järvi kodulinn. Nii on saanud sel väiksel maal kordi kokku väikesest Eestist pärit maailmamuusikud Järvid.
Toimetaja: Kaspar Viilup