Maarja Merivoo-Parro: nõnda kõneles Jon Ola Sand
Ühel hiljutisel muusikaajakirjanike kogunemisel sattusin tunnistama avalikku intervjuud norra härra Jon Ola Sandiga, kes vastutab EBUs ehk Euroopa ringhäälingute liidus maailma suurima telesaate ehk Eurovisiooni lauluvõistluse eest. Tänavune üritus on juba 65. ja võtab kevadel aset Rotterdamis. Osalejamaad Albaaniast Austraaliani juba valmistuvad ja ka meie Raadio 2-s hüppame esmaspäeval ametlikult eurokarusselli peale.
Oleme kõik tänavused kodumaistes poolfinaalides esinevad artistid omale külla kutsunud ja esmaspäevast neljapäevani nii sel kui järgmisel nädalal on iga päev plaanis hommikuprogrammi, jätkuhommiku ja Draivi ajal eetrisse paisata sõltuvalt päevast kas kahe, kolme või lausa nelja artisti esinemine legendaarses Esimeses stuudios.
Riigiti on Eurovisioonile minejat valitud erinevalt. Võib valida mingile konkreetsele laulule õiget esitajat, või hoopis mingile konkreetsele esinejale õiget laulu. Meil on võistlustules nii artistid kui palad korraga. Igihaljas küsimus on – milline number suurele Eurovisioonile saata? Nagu Jon Ola Sand õigusega välja tõi, on võitjate osas väga palju variatiivsust olnud. Näiteks Iisraeli võitja Netta numbri oluline komponent oli suurejooneline ja detailirohke lava-show, aga Portugali Salvador Sobrali puhul oli märgiline just kellade ning viledeta siiras laul tühjal lava taustal. Jon Ola Sand kinnitas ka omalt poolt sättumust, millest aeg-ajalt ka meie meedias juttu olnud on. Nimelt, et igal aastal kipub hulk riike end esindama valida midagi, mis on suuresti sarnane möödunudaastase võidulooga. Siit ka tema esimene nõuanne – pigem on tark kordamist vältida. Idee on hea, aga kui mõni lugu kohe kõlab justkui õigesti, siis rahvahääletusel läheb tal üldiselt hästi.
Seda, mis uuel hooajal ka suurele sadadest miljonitest inimestest koosnevale vaatajaskonnale peale läheb, on raske prognoosida – pole ju teada, mis suunas mullusest võitjast edasi liigutakse. On aga üks asi, mis Jon Ola Sandi sõnul kogu seda väga erinevatest numbritest koosnevat seltskonda ühendab ja see on ka tema nõuanne võitu soovivale artistile: you have to create a moment, ehk laval tuleb luua eriline hetk, mis naelutab ekraani külje ja kõnetab kogejat. Netta tegi seda ja Salvador Sobral tegi seda. Selle momendi loomisele aitavat kaasa ka see, et loositakse vaid umbkaudne laulu esitamise aeg, täpne järjekord ei lähe mitte loosirattasse, vaid selle määravad juba Eurovisiooni-show spetsialistid, kes show flow'd kureerivad.
Eks see üks omapärane formaat ole – ajaloolise protsessi tulemus, tõdes ka Jon Ola Sand ise. Kui keegi tuleks praegu välja ideega, et kuulge, teeme õige telesaate, kuhu kutsume kõik Euroopa riigid ja oo, Austraalia ka! Anname igaühele kolm minutit eetriaega, et esitada tundmatuid laule ja oo, ega artistid ka ei pea väljaspool oma maad tuntud olema. Ei, nad ei pea ka oma maal tuntud olema, jaa! Tundmatud laulud tundmatutelt artistidelt lausa mitmel õhtul ja siis see lõpuetendus võiks päädida 90-minutilise hääletusega! Säärane ettepanek praegu vaevalt et läbi läheks, aga Euroopa televisiooni ajalugu on selle eriskummalise nähtuse 65 aasta jooksul sünnitanud. See on ajaloolise protsessi tulemus.
Ja üllatus-üllatus! Väidetavalt tahavad ka ameeriklased oma osa. Neid küll meie võistlusele ei kutsuta, aga meie võistluse seal näitamiseks olla diil Netflixiga sõlmitud ja tulevikus terendab võimalus, et USA saab oma isikliku Eurovisiooni. Kas see hakkab meie omaga maailma suurima tele-show tiitli nimel võistlema? Praegu tundub ebatõenäoline, aga see võib ootamatult võimalikuks osutuda, kui mõni võidumaa otsustab lõpuks Jon Ola Sandi peamist nõuannet kuulda võtta. Nimelt, esimene ettepanek igale korraldajale on: tehke väiksemalt, mahutage kogu ettevõtmine oma tavapärasesse aasta eelarvesse ja ärge jumala eest midagi varem plaanitut seetõttu tegemata jätke. Aga nagu ta ise ka tõdes, enamasti läheb see tarkus ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Korraldajamaa ambitsioon lihtsalt sõidab teerulliga igasugusest mõõdukusest üle ja kõik läheb aina suuremaks ja kallimaks. Siit ka meie võimalus uus ajastu sisse juhatada. Kui meiega juhtub see õnn ja õnnetus, et Eestit esindav lugu võidab ja toob meile õnne ja õnnetuse Eurovisiooni lõppvõistlus taaskord siin korraldada, siis meist võiks saada esimene riik, kes suurte kogemustega Eurovisiooni-papa Jon Ola Sandi kõige tähtsamat nõuannet kuulda võtab ja läheneda asjale südame ja mõistusega ning korraldab ühe inimlikes mõõtmetes ja öko Eurovisiooni.
Kas meil see võimalus avaneb või mitte sõltub nüüd osaliselt just teist, rahvahääletusel osalejatest. Valige targalt, valige ausalt. R2 live'd tänasest kuni järgmise neljapäevani aitavad valida. Otse-eeter esimesest stuudiost kella üheksases, kella üheteistkümneses ja kella neljases tunnis.
Toimetaja: Merit Maarits