Maarja Merivoo-Parro. Filmifööniks kultuurimaastikul

Foto: Jakob Owens / Unsplash

Uues reaalsuses on striimimine elu lahutamatu osa, märgib Maarja Merivoo-Parro oma kultuurikommentaaris "Maarja varia".

Kogu rahvusvaheline meedia on täis pikemaid ja lühemaid uudiseid selle kohta, kuidas pandeemia ning karantiiniga kaasnenud üldise majanduslanguse taustal tõusevad eredalt esile ka mõned suured võitjad. Üks neist on Netflix, kelle esimese kvartali uute kundede üsna optimistlik prognoos osutus tegelikkuses kaks korda veelgi magusamaks. Skoor on peaaegu 16 miljonit uut klienti aasta esimese kolme kuuga. 

Põhjus on väga lihtne: inimesed on rohkem kodus ja tahavad meelt lahutada. Ja Netflixil on meelelahutust kamaluga. Algusest peale on nad konkurentidest eristunud suurema valiku poolest. Pakutava menüü plahvatas tõeliselt siis, kui Netflix ise lisaks striimimisteenuse osutamisele sisu tootma hakkas. 

Ka Rahvusringhääling on Netflixi tooteid näidanud: Ameerika poliitikast pajatav "House of Cards"/"Kaardimaja" läks siinsele rahvale vägagi korda. Netflixi loodud on ka näiteks teismeliste seas kultuslik "Stranger Things", ajaloodraamade gurmaanide heakskiidu pälvinud "The Crown" ja vaatajate arvu ning kiiret globaalset levikut arvestades maailma ajaloo üks populaarsemaid dokumentaalsarju "Tiger King", millel on ka Eestis kultuuriajakirjanike sulest ilmunud arvustuste ja mõtiskluste näol täitsa arvestatav retseptsioon olemas. 

Ja ega pole ka imestada: millest muust kui arvuti ekraanilt vastu kumavast neil ongi kirjutada, kui kogu elu on tardunud olekus ja kallerdab vaikselt tühjadel lavadel ja kontserdisaalides? Võiks kirjutada raamatutest! Õnneks on ka seda tehtud. Ja õnneks seda, millest kirjutada ikka muudkui ilmub: äsjane Loomingu Raamatukogu "Tahan tunda, et elan" soome kirjanik Tuula-Liina Variselt oli kui sõõm toorest õhku ja just lugesin uudist, et tänavune "Eesti novelli" kogumik on saanud teoks. Kindlasti on inimesi, kes selle ühe suure sõõmuga läbi loevad. 

Striimijate põlvkond harrastab ekraanide ees sama ja kutsub seda binge-watch'imiseks. Ka siin on Netflixi käsi mängus – seesama juba mainitud "Kaardimaja" oli esimene, mille kogu hooaeg aastal 2013 tervikuna avaldati. Kes tahtis, sai lasta o opuse loetud tundidega endast üle voolata. Ja see oli väga võimas argument Netflixi kasuks. 

Ameerika televisioon on teadupärast väga reklaamikeskne. Just see on kujundanud meile pähe kulunud formaadid ehk pool- ja täistunni programmid, mis koosnevad vastavalt 20- ja 40-minutilisest sisust ja 10 või 20 minutist reklaamist. Netflixis pole reklaami. Seal on sisu, mida keegi ei katkesta ega häiri ja mida – nagu juba öeldud – ei nirista keegi teelusikaga kuumadele kerisekividele üks kord nädalas, sundides fänni ootama ja kannatama, vaid tuleb oma suure kapaga, kus kogu hooaeg sees ja viskab sellega leili nii et on visatud. 

Ja Netflix ongi oma programme koostades hakanud juhinduma sisust, mitte formaadist. Seriaalide puhul ei pruugi osad olla ühepikkused ja nad ei pea oma süžeelises kulgemises arvestama iga teatud arvu minutite järel tuleva reklaamipausiga, mille eel tuleb tekitada kunstlik pingeseisund ja järel väike vahekokkuvõte, vaid saavad teha suurt Kunšti. Ja seeläbi suurt raha. 

Nende üks põnevamaid uusi ettevõtmisi on inglise keelest kaugemale vaatamine: nad on rahastanud väga mitmetes keeltes projekte alates poola lõpetades urdu keelega. 

Kriisi ajal on palju olnud juttu sellest, et ka Eesti rahvas vajab meelelahutust. Samuti on siit-sealt kostunud nõudmisi, et rahvusringhääling võiks oma hoole all olevat kultuuripärandit rahvaga rohkem jagada, sest mõnes mõttes see kuulub ju rahvale. Keset kriisi saigi avatud uus veebikanal Jupiter: digitaalne rootsi laud täis filmi- ja seriaalikunsti, tele- ja raadiosaateid ja ka välismaa kraami. 

ERR-i arhiiv tundub küll põhjatu ja jupiter.err.ee keskkonna menüü muudkui täieneb, aga vajadus uue kraami järele läheb samuti ajapikku üha akuutsemaks. Olukorras, kus suure tõenäosusega veedame lähitulevikus korduvalt karantiiniaega kodu nelja seina vahel, on värske ja julge kodumaine filmikunst kulla väärtusega. Kuniks teised kultuurikantsid pausil ja suvi ajutist leevendust toob, võiks senisest intensiivsema filmiteo kaudu laiale loovseltskonnale tööd ja leiba pakkuda ja nagu möödaminnes luua jäävaid väärtuseid, mis ühendaks ja ergastaks. Uues reaalsuses on striimimine elu lahutamatu osa. Ärme rongist maha jää.

Toimetaja: Merit Maarits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: