"Eestikeelse ja eestiainelise humanitaaria näljapajukil võivad olla pöördumatud tagajärjed ja seda  Eesti riigis, mis taastati eesti keele ja kultuuri päästmiseks ning kus ainsana maailmas on võimalik kultuuri eestikeelne enesekirjeldus," ütles üks vestlusringis osalejatest, Seltsi esimees Rein Veidemann. 

Vestlusringis analüüsisid lisaks Rein Veidemannile olukorda Eesti Kirjandusmuuseumi teadurid Mari Sarv ja Aado Lintrop, TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse direktor Jaan Undusk, Haridus- ja Teadusministeeriumi  teadusosakonna esindaja Katrin Pihor ning ETAG-i hindamiskomisjoni esindaja.